See tähelepanelikkus annabki lõpuks Eestile probleemiga tegelemiseks kaks kuud, mis näib luksusena võrreldes slovakkidega, kes said asjast teada eelmisel nädalal, 16. oktoobril.
“Otsustasime Eesti ametiasutusi teavitada augustis seepärast, et saime ise aru, et neile pole info turvaveast mingil põhjusel jõudnud. Me nägime seda, kuna Eesti riik väljastas ikka edasi haavatavusega turvavõtmeid,” seletas Švenda, miks teadlased ise Eestile appi tulid.
Gemalto mängib suurte poiste liivakastis
Septembri alguses, kui RIA spetsialistid probleemi uurima hakkasid, võetakse ühendust ka Gemaltoga, kelle käest Eesti ametlikult veaga kaarte ostab. Selle asemel, et avalikult probleemi kinnitada, kostetakse suurfirmast, et “juristid tegelevad vastuse koostamisega”. Pärast seda, kui Eestis on ID-kaardi mure paisunud üleriigiliseks kriisiks, teatab Gemalto lõpuks kohaliku PR-bürool abiga, et firma “teeb kõik, et pakkuda kõikvõimalikku tuge” RIA-le turvariski lahedamisel.
Miks suurfirma kidakeelne oli, hakkab selguma oktoobri keskel. Vea avalikustamise esmaseks tähtajaks, 16. oktoobriks, on sellele juba turvapaiga välja andnud nii Microsoft kui Google. Selguse mõttes: see turvapaik ei puuduta kuidagi ID-kaarti, vaid Windowsi ja ChromeOS-iga töötavaid sülearvuteid, need suudavad nüüdseks haavatavust vältida.
Tagantjärgi jääb mulje, et Gemalto oli suurtega, ehk Microsofti ja Google’iga oma töökava kokku leppinud. Eesti otsus kogu probleemi avalikult lahata ähvardas tekitada vaid ebameeldiva PR-probleemi. Globaalsete suurfirmade omavaheline sujuv asjaajamine on tähtsam kui ühe pisiriigi kiibimure.
Kui RIA oleks turvaveast teada saanud kohe või varakult, aasta alguses, poleks see tehnilises mõttes palju muutnud, ütleb RIA e-ID valdkonna juht Margus Arm. Küll aga oleks see andnud Eesti ametnikele rohkem aega lahenduse välja töötamiseks ja Eesti inimestele aega ID-kaardi uuendamiseks.
Nüüd tuleb kõik see teha ära turbokiirusega.
