Nostalgiapisarad voolavad

Põhjuseks puhas ja 98% kangusega nostalgia. Oma esimese mobiili ostsin ma ülikooli 1. kursuse alguses ning selleks oli kasutatud Nokia 8110.

Mäletan täpselt, et telefon, mis 1996ndal aastal turule tulles maksis müstilised 8000 krooni (või isegi rohkem), oli kolm aastat hiljem kasutatuna saadaval juba 1000 krooni eest.

Seda “banaani” kasutasin ma üliõnnelikult väga mitu aastat, katsetades vahepeal Ericssoni ja muid ning pöördusin ikka ja jälle oma esimese armastuse juurde tagasi.

Nüüd on ta siin laual, oma esivanema kõrval. Jah, selle sama, mis 19 aastat tagasi ostsin.

Järgmine nädal aega püüan ma elada nuputelefoniga, millel on sees nii internet, Google Maps kui ka Youtube! Ja ussimäng, mis on aga jura, sest originaal oli ikkagi asjaliku äriinimese telefon, mitte mingi tilulilu ja ussimängu seal polnud. Peamiselt seetõttu, et seda polnud veel telefonidesse leiutatud.

Ahjaa, kohe võiks ka natuke kurta. Sellel telefonil on kohutavalt väikesed klahvid või siis on mul kohutavalt suured sõrmed. Selgub peagi.