Kuna Jobbaticali ingelinvestorite seas oli Swedbanki taustaga inimene, siis ta viis Hindriksi ühendusse Robert Kittiga.
“Tänu tema abile saime protsessi läbitud umbes 1,5 kuuga. See oli esimene kord ja puudutas Ameerika investorit. Kui eelmise aasta sügisel tegime teise raundi, siis sama teema kerkis Jaapani ja Austraalia investorite puhul,” rääkis Hindriks.
Teeks firma hoopis Lätti?
Jobbaticalil oli väga suur oht, et investeering kukub kokku, kuna kõik kippus venima.
“Tekkis mõte, et kas peame endale firma tegema Lätti, et saaksime raundi suletud. Investorid tahtsid investeerida, aga see tekitas nii palju ebamugavusi ja see tekitab siiani ebamugavusi,” rääkis Hindriks.
Hindriks tõi näiteks, et ta saab siiani Austraalia investorilt küsimusi, kes edastab talle Swedbankilt saadud eestikeelseid kirju, et kas see on oluline kiri.
“Kui Robert Kitt tuli appi, siis hakkasid Swedbanki sees asjad liikuma. Meile määrati inimene, kes meid aitas. Panga tegevjuht ei saa aga iga idufirma juures kätt hoida, see ei ole lahendus. Riik peab sellele mõtlema,” seletas Hindriks.