Jakob Rosin: On lõpuks aeg telefonid päriselt nutikaks muuta, et ma jälle peaaegu tööle hiljaks ei jääks

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Lisaks Geeniuses lugejatele tehnoloogiamaailma vahendamisele, satun ma aeg-ajalt ka raadio otseeetrisse saadet juhtima või saatesse külla. Nii ka igal reedel, kus mõned minutid peale poolt 11 hommikul on Vikerraadio eetris Geenius.ee tehnoloogiauudised.

Nagu ikka neljapäeva õhtuti, käsin Siril end kell seitse hommikul üles ajada, et jõuaks pool 11 raadiosse. Jah, mulle meeldivad aeglased hommikud, kohvi, uudiste ja e-kirjadega. Siri rõõmustab ja paneb äratuse. Jään magama kell 22:44. (vaatasin telefoni unejälgijast järele). Seal on isegi see kirjas, et ma käisin kell 3:26 ringi (köögis vett joomas) ja magasin siis edasi.

Ärkan selle peale, et telefon teeb täpselt seda häält, mida ta teeb 15 minutit enne kalendrikohtumist. Ekraanil rõõmustab mind teade, et otse-eetrini ongi jäänud 15 minutit, tean et olen aja meelega 10 minutit varem pannud, seega reaalselt 25 minutit. Teate kohal särab kellaaeg 10:15. Esimese hooga ei saa ma aru, et mis asja. Ja siis pole enam midagi aru saada, ühe käega tellin äpist taksot, teisega vean riideid selga. Äpp näitab mulle, et 14 minutit. Vahetan kategooria kiiresti luksusautode vastu välja ja õnneks saan kolme minuti pärast jõudva takso.

Taksos meenub mulle unenägu, kus käis mingi piiksumine ja käega vehkimine. Oletan, et tegemist oli äratusega, mille ma unes olles kinni suutsin vajutada. See, kuidas see puuteekraanilt õnnestus jääb selgusetuks.

Mida ära teha?

Miks ma kogu seda juttu kirjutan? Sest ammu oleks aeg, et meie nutitelefonid saaksid oma nime vääriliseks ja päriselt nutikaks. Kas on nutikas see, et mu telefon teab, mis kell ma öösiti vett joomas käin või kui mitu sammu päevas teen, aga samas laseb mul rahus poolde päeva põõnata? Selle asemel et teha järeldus, mis minu meelest kõikide algoritmide, masinõppe ja teiste intelligentsete ja õppivate tehisintellektide keskel ei tohiks just kuigi keeruline olla:

  1. Kasutaja seadistas äratuse kella seitsmeks hommikul.
  2. Kasutaja lülitas kell seitse hommikul äratuse välja ja on sellest hetkest edasi maganud (ei ole tuvastatud helisid, liikumist ega aktiivsust telefonis)
  3. Tunni aja pärast peab kasutaja kalendri järgi olema mitme kilomeetri kaugusel kohtumisel, kus ta regulaarselt iga nädal on käinud.
  4. Telefon käivitab äratuse või teeb häält.

Hästi, ma mõistan, et telefoni on raske panna mõtteid lugema ja sama hästi oleks võinud tekkida olukord, kus hommikune kohtumine jääb ära, ma ei viitsi seda kalendrist eemaldada ning seega magangi täiesti põhjendatult poolde päeva välja. Aga isiklikult eelistan ma kaks korda uneperioodi jooksul äratust kinni panna, kui kuhugi hiljaks jääda.

Lõpuks on süüdi inimene, aga…

Olgu öeldud ka veel fakt, et ma ei süüdista siinkohal tegelikkuses telefoni ja seda programmeerinud teadlaseid, otseloomulikult olen ise süüdi, et ei pannud mitut äratust, ei seadistanud mitut seadet helisema ja nii edasi. Kuid kõige selle juures, mis andmed meie telefonidele teada on, teevad nad ütlemata vähe selleks, et inimest automaatselt aidata.

Kasvõi näiteks juhul, kui avastasin ühel nädalavahetusel peol olles telefonist viis vastamata kõnet sõbralt, kes mind üritas samal peol tabada. Telefon aga vaatas varem, et kell on 23:00 ja kuna on õhtu, lülitab ta end hääletule režiimile. Hoolimata sellest, et kasutaja pole kodus, liigub ringi, on lärmakas keskkonnas ja kasutab aktiivselt oma telefoni.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.