Isapuhkusele jäänud programmeerija üritab aastaga luua 12 äppi

Programmeerija Indrek Vändrik nautimas talvist isapuhkust. Foto: Erakogu, Indrek Vändrik

Mullu suvel oli suur osa Eestist end presidendivalimiste lainele häälestanud. Ootusärevusega läks kaasa ka äpiarendaja Indrek Vändrik, kes lõi mängu “Presidendijooks”, mida saatis mängu avalikustamise hetkel suur menu. Pärast mängu loomist on Vändriku elus toimunud palju, neist kõige olulisem on olnud see, et käesoleva aasta algusest jäi ta isapuhkusele ehk võttis tööst pausi ning keskendub lapse kasvatamisele.

Kuid tal on isapuhkusele uus ja põnev lähenemine. Naise soovitusel seadis ta endale eesmärgiks käesoleval aastal valmis arendada 12 äppi. Praeguseks hetkeks on ta valmis saanud kolm äppi ning neljaski peaks kohe äpipoodidesse jõudma.

Kui kaua oled äppe arendanud?

Esimene kokkupuude mobiiliäppidega oli mul aastal 2011, kui asusin töötama Eesti startupis nimega Toggl. See andis esimese tunnetuse, kuidas mobiilide peal asjad käivad. Sellest peale olen töö raames erinevate tehnoloogiatega mobiilirakendusi arendanud. Samal ajal tegin ka vaikselt oma projekte, aga siis kirjutasin oma mobiiliäppe sahtlisse. Kunagi ühegi valmistooteni ei jõudnud. Näiteks rakendus Misbiit (Eesti parim raadio äpp), oli tegelikult algselt valmis aastal 2013, aga selle lahendus mulle ei meeldinud ja ma jätsin ta pooleli. Nüüd sel aastal võtsin selle idee uuesti ette ja tegin nullist uue versiooni, mis mulle endale ka meeldis ja mille avalikuks tegin.

Kas su eesmärk on sel aastal teha valmis 12 äppi ehk iga kuu üks äpp?

Lühike vastus on jah. Naine esitas mulle sellise väljakutse ja ma võtsin vastu. Kui ma alustasin hobiprojektide tegemisega siis ma võtsin esimeseks projektiks platformer mängu ZombieRun. Ma tegin seda mängu kaks aastat ja see oli väga pikk aeg. Enamus sellest oli väikeste asjade timmimine, mis tegelikult suures pildis midagi ei lugenud. Palju rohkem annaks kogemust ja võib-olla ka kasu, kui võtta ette väga piiratud ja konkreetse funktsionaalsusega mäng või rakendus ja see lühikese ajaga ära teha.

Kas nii kiirest arendusprotsessist äppide kvaliteet kannatada ei saa?

Kui hoida funktsionaalsus minimaalsena ja mitte panna rakendustesse palju keerulisi ühendusi väliste süsteemidega, siis suurt kvaliteedikadu ei ole. Ideaalset tarkvara pole niikuinii olemas ja vigu on kindlasti sees. Suured vead tulevad kohe peale avaldamist välja ja need saab ära parandada, nii et tavakasutaja ei pruugi arugi saada. Selleks on rakendustes vigadepüüdjad, mis nende ilmnemisel mulle kohe märku annavad.

Vändriku laps aitab äppe arendada. Foto: erakogu, Indrek Vändrik

Mis on järgmine äpp, mille kallal sa juba töötad?

Praegu olen mängude soonel. Järgmine projekt on duelli tüüpi mäng, kus tuleb jällegi olla kiire, et sinu tegelane jõuaks õigel ajal relva kabuurist haarata ja olla viimane kes püsti jääb. See mäng tuleb nii mobiilidele, kui ka arvutile. See saab väga põnev olema. Ma varsti hakkan vaikselt promoma, nii et info tuleb peagi.

Kas sul on kõigi äppide ideed juba olemas või arendad enne ühe ära ning alles siis hakkad järgmisele mõtlema?

Kõigi 12 kuu ideed pole paika pandud. Mul on olemas ideedepank, kus on mõtteid kordades rohkem kui 12 ja siis on mul veel mõned prototüübid, millel on potentsiaal saada korralikeks rakendusteks. Ideede puudus pole minu puhul kunagi mure. Pigem oleks ööpäeva rohkem tunde vaja.

Kas pead seda eesmärki reaalseks? Lapse kasvatamine võtab ju palju aega ning energiat?

Ma arvan, et 12 kuuga 12 rakendust on täiesti reaalne, kui planeerida nii, et rakendus on väga konkreetne ja seal on ainult kõige vajalikum funktsionaalsus. Kõik asjad, mis pole rakenduse peamise probleemi osa ja on nice to have, tuleb lihtsalt kõrvale jätta. Kui on tulevikus aega, siis jõuab juurde lisada. Ega rakendus peale avaldamist lukku ei lähe. “Fruity Fingersile” näiteks tuleb peagi juurde veel maailmaid, kus puuviljad hakkavad ringi lendama, et neid veel keerulisem tabada oleks.

Kui aega on minimaalselt, siis seda olulisem on oma plaanid tükeldada.

Minu jaoks on reaalne 2-3 korda nädalas teha paaritunnine programmeerimise sessioon. Muul ajal saab mõtteid mõlgutada, arutada ja planeerida. Tihtilugu ongi minu tööaeg siis, kui lapsel on päevauni, õhtul, kui kõik magavad, või ka varahommikul, kui just puudub plaan trenni minna. Pole harv juhus, kui ärkan hommikul kell 5 ja tegelen oma projektide kallal paar tundi enne kui ülejäänud pere üles tõuseb.

Kas naine ei pahanda, kui teatad, et nüüd pead mõne tunni arvutis veetma, et järgmine äpp saaks valmis?


Naine on juba jõudnud oma mõtet väljakutse osas mõned korrad kahetseda. Pingelisemaks läheb nagu ikka kuu lõpus. Kuu alguses on selline rahulikum mõtete kogumine ja planeerimine. Lõpus on töö töö töö, et oleks, mida välja saata.

Milliseid äppe on sul kavas luua, praeguseks valminud on väga seinast seina?

Ega kindlat kriteeriumit ei ole. Teen kõike, mis mulle meeldib või mida pean vajalikuks. Rakenduste puhul olengi loonud selliseid, millest ise reaalselt puudust tundsin. Esimene projekt oli väikelapse söögiaegade salvestamine. Ma lihtsalt ei viitsinud olemasolevaid katsetada ja siis tegin enda oma. Mul oli nädalaga esimene versioon valmis, mida ise kasutama hakkasin. Hiljem veel viimistlesin ja siis tegin kõigi jaoks avalikuks. Muusikarakenduse Misbiit puhul oli minu probleemiks, et tihti autoga sõites ja raadiot kuulates tahtsin teada, mis lugu mängib ja selle kuskile kirja panna. MisBiit teeb täpselt seda – näitab, mis mängib ja lubab loo lemmikute listi lisada, et pärast üle vaadata.

Kõik su äpid on tasuta, miks sa nende eest raha ei küsi?

Minu peamine eesmärk on olnud saada võimalikult palju kasutajaid rakendustele. Mobiilirakenduste maailmas eeldab tasuline rakendus või mäng teatavat hulka funktsionaalsust ja sisu mahtu. Ma tunnen, et minu tehtud rakendused on piisavalt lihtsad, et põhiline osa võib olla tasuta ja reklaamidega. Kui leian, et peaks lisama midagi keerulisemat, siis uus osa tuleb tasuline ja IAP-ga (in app purchase) saab uuendused lahti teha.