Eesti majanduse tõsiasi on see, et tootlikkuse kasv on viimastel aastatel aeglustunud. Juunis toimunud konverentsil “Majandusarengu võti – tootlikkus?” arutati tootlikkuse kasvu takistavaid probleeme ja Andrus Ansip pakkus seal välja ühe lahenduse. Euroopa komisjoni asepresident näeblahendusena tööstuse digiteerimist.
Konverentsil keskenduti sellele, et Eesti tootlikkuse kasv on viimastel aastatel aeglustunud. Kuidas on Eesti tootlikkus võrreldes teiste Euroopa riikidega?
Eesti majanduse tootlikkus on viimastel kümnenditel oluliselt paranenud. Kahekümne aastaga on Eesti tööjõu tootlikkus tõusnud 35 protsendilt Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmisest rohkem kui 70 protsendini. Eriti kiire oli tootlikkuse kasv eelmisel kümnendil.
Tõsi on see, et kriisi järgselt on tootlikkuse kasvutempo jäänud tagasihoidlikuks nii Eestis kui enamuses arenenud riikides. Suur osa kriisijärgsest majanduskasvust Eestis on seletatav suurema hõivega, mitte ainult tootlikkuse kasvuga nagu varasemal ajal. Pikemaajalises plaanis aga töökäte juurdetulekule loota ei saa. Nagu mujalgi, peitub Eesti konkurentsivõime võti kasutatava tehnoloogia pidevas arengus. Seda ka traditsioonilistes tööstus- ja teenindusharudes.
Arenenud riikide tootlikkuse tagasihoidlik kasv annab veelgi enam põhjust rääkida uuest ehk niinimetatud neljandast tööstusrevolutsioonist, mis võtaks laialdaselt kasutusele tööstusliku interneti ja digitaalse ühiskonna võimalused.
Oma ettekandes rääkisite te Euroopa tööstuse digitaliseerimisest kui olulisest lahendusest tootlikkuse probleemile. Milliseid digilahendusi tänapäeva tööstus kõige rohkem vajab?
Aprillis tuli Euroopa komisjon välja algatusega Euroopa tööstuse digitaliseerimiseks. Plaanis on luua tulevikukindlad reeglid andmete vabale liikumisele ja omandile, samuti vastutusele asjade interneti ajastul. Näiteks ainuüksi liikmesriikide kehtestatud andmete lokaliseerimise nõuded kokku tekitavad Euroopa majandusele 8 miljardit eurot kahju.
Viies prioriteetses valdkonnas – 5G andmeside, pilvandmetöötlus, asjade internet, andmetehnoloogiad ja küberturvalisus – on kiiremas korras vajalik luua ühtsed IKT standardid, et digitaalsed süsteemid suudaksid üksteisest aru saada ja koos toimida. Pilvandmetöötluse algatuse raames on kavas luua Euroopa avatud teaduspilv ja arendada välja järgmise põlvkonna superarvutid suurandmete töötlemiseks.
Võib kindel olla, et Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatustest on palju võita ka Eesti ettevõtjatel ja teadlastel.
Ühest küljest räägitakse Eestist kui väga eesrindlikkust IT riigist, teisalt on meie tööstus küllaltki tõrges neid lahendusi kasutusele võtma. On teil ettekujutus sellest, milles probleem võib olla ja kuidas seda lahendada?
Üllataval kombel on e-riigi arengult Euroopas esikohal olev Eesti oma tööstuse digiteerimisega pigem tagareas. Hoolimata sellest, et Eesti võib uhkust tunda oma edukate iduettevõtete üle, on traditsioonilisem tööstus küllalt vastumeelselt digilahendusi kasutanud. Euroopa komisjoni poolt iga-aastaselt koostatav digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks paigutab tööstuse digiteerimise arvestuses Eesti Euroopa Liidus kõigest 22. kohale.
Tööstuse digiteerimise mitmes lõikes, kus Eesti on nõrgemate tulemustega, on Eesti lähedane naaber ja kaubanduspartner Soome hoopis esimeste hulgas. Soomes on näiteks Euroopa võrdluses kõige rohkem selliseid ettevõtteid, kes kasutavad raadioidentifikaatoreid (RFID) või pilvandmetöötlust.
Seega peab midagi olema Soome tööstusettevõtetes teisiti ja ilmselt ka efektiivsemalt korraldatud kui Eestis ning küllap on sealt ka õppida.
Hinnanguliselt annab tööstuse digitaliseerimine järgneva viie aasta jooksul Euroopas tulu üle 100 miljardi euro aastas. Sama palju oleks Euroopas võimalik kokku hoida, kui suudaksime juba olemasolevaid andmeid paremini kasutades elektrisüsteemi tipp- ja alakoormuseid siluda.
Tundub, et Eestis toimub suur osa innovatsiooni väikestes iduettevõtetes ja traditsioonilised ettevõtted püsivad tihtilugu paigal. Kas mure seisneb selles, et ideedest tulvil noored suunduvad pigem iduettevõtetesse või ei osata vanemates suurettevõtetes nende ideesid ära kasutada? Ei taheta innovatsiooni?
Infotehnoloogia erialad on noorte hulgas populaarsed ja iga aastaga tuleb uusi spetsialiste tööturule juurde. Vajadus on aga veelgi suurem. Euroopa äpitööstuses rakendatud inimeste arv jõuab 2018. aastaks 4,8 miljonini, olles viie aastaga kasvanud kolme miljoni inimese võrra. Andmetöötlejate arv jõuab 2018. aastaks 8,5 miljonini, olles viie aastaga kasvanud 2,5 miljoni inimese võrra. Üha rohkem on rakendust ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia professionaalidel. Siiski arvatakse, et hetkel on Euroopa Liidus tervikuna umbes 400 tuhat täitmata väljaõppinud IKT spetsialisti ametikohta.
Aasta 2020 kohta arvatakse, et puudu jääb juba ligi 800 tuhat spetsialisti. Eesti olukord ei ole erinev.
Noore inimese soov katsetada oma ideid iduettevõttes on igati tervitatav. Liiatigi tundub Eestis olevat väga hästi toimiv iduettevõtete kogukond ja tugistruktuurid.
Küllap on oma eelised ka suuremas ettevõttes töötamisel. Eriti kui selle juhid oskavad näha IKT potentsiaali ja on uuendusteks valmis.
Foto: Euroopa komisjon
