Inglismaa politseipatrullid asusid kodanikke sõrmejälgede abil kindlaks tegema, kaugel sellega Eestis ollakse?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Marko Saarm/Sakala/ Scanpix

Inglismaa politsei hakkab tänavatel kasutama sõrmejäljelugejaid, et inimesi identifitseerida. Lääne-Yorkshire politseinikud varustatakse sõrmejäljelugejatega, mis skaneerivad sõrmejälge ja kasutades nutiseadmes olevat rakendust võrdleb seda 12 miljoni sõrmejäljega üleriigilises kurjategijate ning immigrantide andmebaasis.

Säärane protseduur võtab aega vähem kui minuti ning eduka võrdluse korral saab politseinik näha inimese isikuandmeid, nimest kuni varasema kuriteoregistrini. Projekti üks eestvedajatest Clive Poulton ütles portaalile Wired, et säärast identifitseerimist kasutatakse vaid juhul, kui inimese isikut ei õnnestu ühelgi teisel viisil kindlaks teha, näiteks kui neil puudub isikut tõendav dokument või kui nad annavad politseile valeinfot.

Samuti on võimalik nii tõendada näiteks teadvusetute ja surnud isikute identiteeti.

Kaks suurt andmebaasi

Võrreldavad sõrmejäljed tulevad kahest suurest üleriigilisest andmebaasist. Ident1 nime kandev andmebaas sisaldab nende inimeste andmeid ja sõrmejälgi, kelle politsei on kunagi vahistanud.

Tõsiste kriminaalsüüdistustega kodanike sõrmejäljed jäävad andmebaasi igaveseks, kuritegudega seotud inimeste sõrmejäljed jäävad andmebaasi viieks aastaks. Teine andmebaas IABS sisaldab nende inimeste sõrmejälgi, kes ei ole Ühendkuningriigi kodanikud, kuid on riiki sisenenud.

Eesti säärast plaani ei pea

Eesti kasutab isikute tuvastamisel endiselt traditsioonilisemaid lahendusi. Lõuna prefektuuri teabebüroo juhi Indrek Koemetsa sõnul toetutakse isikute kindlakstegemisel inimese enda ja tema tuttavate küsitlemisele ning saadud info võrdlemisele andmebaasides, seda juhul, kui inimest pole alust milleski süüdistada, aga tal puudub isikut tõendav dokument.

“Enda isiku kohta andmete esitamisest keeldumiste puhul on enamasti tegu haigusliku seisundi tagajärjel tekkinud võimetusega. Kogenud psühhiaatrid, sotsiaaltöötajad ja avalikkuse kaasamine on abiks. Enamasti õnnestub isikusamasus ikkagi tuvastada,” ütles Koemets.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.