Hyperloop One’i asepresident soovitas Ratasel Soome vaakumtoru vedada

Peaminister Jüri Ratas kohtumas Hyperloop One asepresindi Alan Jamesiga. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Eile külastas Eestit Hyperloop One asepresident Alan James. Uudset transpordivahendit arendava ettevõtte asepresident käis Tallinnas tutvustamas Hyperloopi ideed ning selle võimalusi meie regioonis.

James esines ettekandega riigikogus, kus loodi Tallinna-Helsingi püsiühenduse rajamise toetusrühm ning hiljem kohtus ta ka peaminister Jüri Ratasega.

Kuigi James ei laida RailBalticu ideed maha, leiab ta, et rongi asemel on 21. sajandi transpordivahendiks just Hyperloop. Tema nägemusel võiks selle rajada tulevase RailBalticu taristu kõrvale.

“Kuigi uudset transporditehnoloogiat alles töötatakse välja ja peamised testid on veel ees, peab Eesti siinkohal huvi üles näitama ning uurima, kuidas uus tehnoloogia töötab ja millised kulud on,” kommenteeris Ratas võimalikke plaane ja investeeringuid.

Võimalikud Hyperloopi ühendused Euroopas. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Esimene Hyperloopi testrada valmib USAs Nevada kõrbes ning selle esimene avalik testimine peaks leidma aset käesoleva aasta suvel.

“Kas ja kuidas võiks ülikiire ühendus olla hea võimalus kasvuks ja uute töökohtade loomiseks, seda näitab aeg,” sõnas peaminister kohtumise järel.

Hyperloopi kontseptsiooniga tuli välja sariettevõtja Elon Musk. Selle põhimõte peitub vaakumtorus, kus hõljuvad kapslid, millel puudub hõõrdumine ja õhutakistus. Sellest tulenevalt suudab Hyperloop arendada kiirust kuni 300 meetrit sekundis ehk 1080 km/h.

Hyperloopiga sarnane tehnoloogia eksisteerib hetkel pneumaatilise posti nime all, nii saadavad näiteks Eesti supermarketite kassiirid sel moel kassast raha ära. Hyperloop One asepresindi sõnul on kapsleid võimalik luua igas suuruses pakkudes võimalusi inimeste ning kaupade veoks.

Hyperloopi suurte kiirustega on kaasnenud skeptikute sõnavõtud, kus tuuakse välja, et inimkeha ei kannata pea 1000 km/h kiirust välja. Jamesi kinnitusel ei avalda Hyperloopi suured kiirused inimkehale negatiivset mõju. “Inimkeha ei tunne kiirust, kui te lennukiga lendate, siis on samuti kiirused suured aga te ei saa aru sellest. Küll aga tunneb inimkeha kiirendust, seepärast kiirendame me 0,3G kiirusel, mis on võrreldav lennuki kiirendusega,” sõnas James eile riigikogus peetud ettekandel.