Hüvasti, Philae. ESA kosmosesond on tõenäoliselt igaveseks vaikinud

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
sipausa_15361480.jpg

Novembris 2014 kukutas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA)poolt saadetud Rosetta kosmoselaev komeedile 67P Philae robotmaanduri, mis ebaõnnestunud maandumise tõttu pärast kümmeaastat väldanud teekonda suutis töötada vaid 60 tundi ning on nüüdseks ilmselt igaveseks vaikinud.

Euroopa Kosmoseagentuur saatis Rosetta kosmoselaeva koos Philae maanduriga teele 2.märtsil 2004.Esimest korda kasutati Philae sensoreid 25. veebruaril 2007, kui väljalülitatud seadmetega Rosetta möödus Marsist. Philae missiooni pikkuseks peale maandumist arvati neli kuni viiskuud, kuid nagu kosmoses ikka, ei lähe paljud asjad plaanipäraselt. Ühes maandumisega seotud süsteemis avastati viga, mida kahjuks parandada ei õnnestunud.

Maal võetiPhilae maandumissignaal vastu 12. novembril 2014 kell 18:03 meie aja järgining aparaat alustas näiliselt mõõtmisi. Kuid Maal viibivatele teadlastele teadmata põrkus robotsond uuestiligi kilomeetri kõrgusele ülesning langes alla tagasi, põrgates sealt uuesti üles, liikudes kiirusega umbes kolm sentimeetrit sekundis. See kestis ligi 110 minutit. Kuula siit, kuidas Philae maandus.


Philae viimane maandumispaik ei olnud teada, kuid info ning piltide põhjal võis oletada, et ta on maandunud varju, mis omakorda tähendas, et Philae tööaeg oli piiratud vaid muidu päikeseenergial töötavate akude ühekordse tööajaga. Telemeetriaandmete põhjal selgus, et esimene maandumine oli oodatust pehmem, mistõttu seadmed, mis pidid Philaet komeedi pinnal kinni hoidma, tööle ei hakanud.

Seitse kuud vaikust

Juhtimiskeskus üritas Philaega mitu korda läbi orbiidil tiirleva Rosetta ühendust saada ning sai isegi vastuseid, kuid 60 tundi pärast viimast maandumist lõpetas Philae energiapuuduse tõttutöö.

Philae võttis inimestega ühendust taas juunis, kui komeet oli lennanud päikesele lähemale ning seadme päikesepaneelid nägid valgust. Sõnumid Maalt jäid mõnekümne sekundi piiressening Philae saatis meile kaks kahe minuti pikkust sõnumit, mille käigusjõudis taedastada vaid infot oma süsteemide toimimise kohta.

Maal oldi aga optimistlikud, Emalaev Rosettat liigutati komeedile lähemale ning loodeti, et õnnestub pöörata ka Philae maandurit nii, et selle puurid ulatuksid komeedi pinnani, et see saaks koguda pinna koostisest infot, mis novembris akude tühjenemise tõttu saamata jäi. Kuid 19. juulil 2015 saatis Philae hetkeseisuga oma viimase sõnumi. Tänaseks on komeet liikunud päikesest taas kaugemale, ning selle pinnal valitseb -180 kraadine külm ehktemperatuur, milles Philae ei olnud kunagi töötama mõeldud.

Lisaks sellele on tohutu külmtõenäoliselt muutnud Philae osad välised komponendid väga hapraks ning need võivad vähimagi liikumise peale murduda.Seadme pardaarvuti, kommunikatsioonikeskus ning veel mitmed Philae elutähtsad süsteemid on tavaliselt soojustatud, kuid voolu puudumise tõttu on nad ilmselt samuti külmunud.

Keegi ei tea, miks lõpetas Philae sõnumite saatmise. Ta võib olla paksu tolmukorra all, mõni juhuslik gaasipurse võib olla lükanud ta asendisse, mis blokeerib antenni poolt saadetud signaale. Kuid Philae saatus oli vältimatu. Kui Philae oleks maandunud sinna, kuhu algselt plaanis, oleks seade juba 2015. aasta märtsis üle kuumenenud ning hävinud.

Philaega käis kaasas suur sotsiaalmeediakajastus, Talle oli loodud isegi Twitteri-konto ning seadmele saatsid häid soove mitmed tuntud inimesed, teiste hulgas ka Star Trekis kapten Kirki mänginud William Shatner.Hoolimata sellest, et Philae tööaeg jäi üürikeseks, tegi ta ajalugu, olles esimene kosmosesond, mis maandus komeedil.

Philae maandumise animatsioonid leiadsiit: http://www.dlr.de/dlr/en/desktopdefault.aspx/tabid-10081/151_read-12011/…

Avafoto: Scanpix

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.