Mis asi see on?
Nutikell DZ09. Idee poolest peaks olema odav alternatiiv kallimatele nutikelladele. Suurem osa lubatavast funktsionaalsust eeldab Androidil jooksvat telefoni, kuid kell on ühilduv ka iOSiga, kuigi kõik pakutavad võimalused siis väidetavalt ei tööta. Mina testisin kella koostöös Nexus 4ga.
Mida ta kirjelduse järgi tegema peaks ja miks see kasulik,huvitav võiainulaadne peaks olema?
Vaadates võimalike funktsioonide loetelu, on tegemist lausa imemasinaga – unemonitor, sammumõõtja, liiga pikalt istuma unustamise meeldetuletaja, telefonikaamera distantspäästik, mis on ühtlasi ka ise võimeline pilti ja videot tegema, sisse-ehitatud mikrofonid-kaamerad ja FM raadio ning SIM- ja mälukaardi võimalus. Lisaks tavapärased nutikellalt oodatavad võimalused nagu sissetulevate kõnede, e-kirjadeja kõikvõimalike märguannete edastamine. Kokkuvõtvalt siis osalt autonoomne randmekompuuter, millel on peale kõige muu ka iseseisev helistamise funktsioon!
Kõlab põnevalt. Kuidas esmamulje oli?
Esimene mulje oli lakooniline ja viisakas, ei midagi erilist. Karp sisaldas kella, napi sõnastusega infovoldikut, millest üks pool oli arusaadavalt (ja kohalikele ilmselt ka arusaadavas) Hiina keeles, teine pool aga kohati suhteliselt segases Google Translate tüüpi inglisekeelses tõlkes. Kaasas oli ka Apple'i-stiilis valge micro USBga laadimiskaabel ja kogu lugu. Kell ise on suhteliselt massiivne ja mõnevõrra kobaka olemisega – Pebble Time Steel on selle kõrval muljelt oluliselt miniatuursem.Pigem võiks seda kõrvutada mõne suurema korpusega pulsikellaga, näiteksPolarm400ga. Rihm on küllaltki kangest plastist ja seda vahetada ei ole võimalik, küll aga istus kell ise käe peal üllatavalt hästi.
Kuidas tegelikult on, kas ta teeb seda, mida peaks?
Bluetoothi abil sai kella kenasti telefoniga ühendusse, kell näitas kenasti nii kontakte kui kõneajalugu, aga sellega tõsiseltvõetavuse positiivne pool ka lõppes. Sissetulevast kõnest andis kell korrektselt märku, aga tegi seejuures ise nii kõvasti lärmi, et ma esimese ehmatusega ei saanud kella pealt "Yes" vajutades arugi, kas ma peaks nüüd edasi rääkima kella või telefoniga. Hiljem selgus, et võimalikud on mõlemad variandid.
Käivitamine oli lihtne, kuigi esialgu tekitas üsna suurt segadust see, et kanges inglise keeles kirja pandud juhend käskis QR-koodiskanneeridaja seejärel kella äpp alla laadida, aga mida ma kusagilt ei leidnud, oli QR-kood või mingigi link, kust seda leida. Lõpuks jõudsin sinnamaale, et kellas endas oli äpp, mille ainuke eesmärk oligi paljuotsitud QR-koodi kuvamine. Tuleb tunnistada, et ma ei ole oma päris pika nutitelefoni-karjääri jooksul kordagi millegi allalaadimise vastu sellist tõrget tundnud, kui nüüd, sest QR-kood viis otse minu jaoks tundmatust allikast pärit APK-faili allalaadimisele, lisaks oli alla laetud faili lähemal uurimisel kõikvõimalike õiguste küsimiste nimekiri pikem kui ma iial ühegi äpi juures näinud olen. Aga kuna vidina testimise lubadus oli antud, siis tegin viirusetõrje valvsa silma all installi siiski ära jahakkasin edaspidi suvalistel ajahetkedel saama hiinakeelseid (ilmselt) veateateid. Üsna hirmutav.
Kui aga kell juba käima saadud, siis esimene emotsioon olioli omamoodi nostalgialaks – nagu oleksin saanud endale esimese värvilise ekraaniga Nokia, mis juhuslikult oli ühtlasi ka puutetundlik.Nokiale viitasid nii ikoonide paigutus ekraanil kui tohutud menüüd ja nende alammenüüd, mida nüüd ei pidanud seadistama nool-alla, nool-üles klahvidega, vaid sõrmega imepisikestes menüüdes õigeid valikuid taga ajades. Kõik inimesed, kes kurdavad, et nutitelefonide ekraanid on klaviatuuriga majandamiseks liiga väikesed, peaksid oma silmaga seda ilmaimet nägema, kuidas ca 1,5 tollisele ekraanile täismõõdus klahvistik ära on mahutatud!
Ainukesed märguanded, mida ma suutsin kellast välja võluda, olid teatised, et kell telefonist lahti ühendatud. Ja nii mitu ringi, kinni-lahti-kinni, kusjuures istusin sel ajal koguaeg ühe koha peal, niiet distantsist see ei tulenenud, pigem on Bluetooth-ühendus hapravõitu. Teoreetiliselt peaks toimima ka e-kirad, aga ühegi meilikontoga ühendamine minul igatahes ei õnnestunud. Ka on osad väljahüütud funktsioonidest nutikusest väga kaugel:nii unemonitor kui sammumõõtja on lihtsalt tavalised stopperid: valid "Start", kui magama lähed või kõndima hakkad ja "Stop", kui tegevuse lõpetad.
Mida teised inimesed sellisest imeasjast arvasid?
Kolleegid olid varmalt valmis katsetustele kaasa aitama, eriti palju elevust tekitas võimalus koridorist kellaga kõnesid vastu võtta ja "randmega" rääkida! Imestust tekitas kella suurus ja nurgelisus ja juba eelpool mainitud kange ja kandiline kellarihm, mis viitaks pigem mingile masinatööstuses kasutatavale jubinale kui kella (kas siis praktiliseks kasutuseks või ehteks mõeldud aksessuaari osale. Kit’i funktsioon ehk kellaga telefonikõnede tegemine oli konkurentsitult kõige suurem hitt.
Kas kõik ongi nii ilus, kui sa siin räägid või on probleeme ka?
Esiteks liigne keerukus, eelkõige tohutud seadete valikud, mille ükshaaval läbinokkimine on paras peavalu ja kõigest ei saanudki lõpuni aru, milleks see hea on või kuidas see töötama peaks. Osad asjad lihtsalt ei tööta ja ei saagi aru miks: näiteks nõuab kell FM-raadio äpi puhul järjekindlalt kõrvaklappide ühendamist, aga ei saa aru, kuhu need ühendama peaks – telefoni kõrvaklapistamine ei aita, samas kellal endal sellist kohta ei olegi, kuhu kõrvaklapp ühendada. Võib-olla Bluetoothiga? Mõningate äppide puhul ütleb kohe ausalt: "Currently not available", mõne puhul nõuab järjekindlalt BT Notifierinimelise äppi installimist telefoni,aga ka see ei muuda midagi.
Kuipalju selline asi võiks maksta?
Hea meelega ei tahaks sellise asja eest üldse midagi maksta, sest selle pikaajalisem kasutamine nutikellana oleks puhas piin. Küll aga võiks see olla mõnele lapsele tore mänguasi või eksponaat kellegi kogus, kellele meeldivad ekstravagantsed, kuid mõttetud asjad. Nii et kurioosumeid kogudes oleks vast 20 eurot see maksimum piir, mida raatsiks selle eest välja käia.(Kella originaalhind on Aliexpressis 139 USA dollarit, praegu on allahindlus ja müügis on ta 27,98 dollariga. Toimetuse märkus.)
Kui päriselt päris nutikella tahta, mis oleks mugav ja asjakohane abiline, mitte tüütu ja üle pea kasvav iseseisev randmekompuuter, siis ma seda osta küll ei soovita. Tegelikult kohe hoiataks selle eest.
Samas, kui keegi tahaks õhtul baaris efektselt esineda ja jätta muljet, et ta randmel oleva kella abil Kit'iga suhtleb, siis on see igati edev vidin, sest kella saab vabalt kasutada telefonina, st sellega kõnet vastu võtta ja sisseehitatud mikrofoni abil ka rääkida. Kusjuures, nagu eelpool öeldud, kella helin on veel kõvem, kui telefoni oma ja kohta, kust seda vaigistada või vähe vaiksemaks keerata, mul leida ei õnnestunudki. Ka võib olla edev randmelt nö spioonifotosid teha, sest kellal on ka väike kaamera, mille pildikvaliteet, tõsi küll, vastab esimeste pildistavate Nokiate lukuaugufotode kvaliteedile.
Kella õnnetus on lisaks veel selles, et kui kogu see tohutu (ja enamalt jaolt mittetöötav) nutifunktsionaalsus kõrvale jätta, siis ei saa seda hästi ka lihtsalt niisama kellana kasutada, sest ekraani loomulik olek on pime ja ajast arusaamiseks tuleb see igakord nupust sisse lülitada.
Nutikella testis Geeniuse palvel Külli Esko.
Link kella lehekülje juurde Aliexpressi poes on siin.
See on rubriik "Hiina ime". Geeniuse toimetus otsibAliexpressi poesthuvitavaid üliodavaid vidinaid ning annab neid oma kaasautoritele proovida. Kas kümneeurone pulsikell päriselt töötab? Kas viiekümneeurone droon lendab? Kas kolmekümneeurone projektor näitab pilti? Kas hiinlaste autojälitusseade päriselt jälitab autosid? Mida näitab ratta lenksul olev kuueurone kompuuter? Kui täpne on kümneeurone alkometer? Mida saab teha kolmekümneeurose nutikellaga?
"Hiina ime" ilmub kord nädalas. Kui teil, head lugejad, on ideid või soovitusi, mida me peaksime siin rubriigis testima, siis andke meile teada e-postigageenius@geenius.ee, meieFacebooki-lehel, meieTwitterisvõi siinsamas artikli juures kommentaarides.
