Henrik Roonemaa: Idufirmadel läks kehvasti ja see on väga hea

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kas olete tähele pannud, milline muidu aasta jooksul Eestis kõvasti laineid löönud tehnoloogiateema on üsna vaikinud? Millest enam portaalide esikülgedel suurte pealkirjade all juttu pole, kuigi aasta jooksul käis selle üle kõva lööma?

Ma räägin idufirmadest. Alles see oli, kui Uberile tehti Eesti riigikogus oma seadust ja iga solvunud taksofirma tõi turule oma äpi. Kõik inimesed pidid hakkama ööbima Airbnb korterites ning hotellid pidid minema pankrotti. Ja koos nendega pangad, mis asendatakse paari väikse mugava äpiga.

Nüüd on aasta 2018 ja sellest kõigest enam eriti mingit juttu pole. Jutud on hoopis vastupidised: kellel on probleeme oma platvormile teenusepakkujate leidmisega, kelle ristiretkest vanade, igavate, suurte ja laiskade vastu ei tulnud midagi välja, kes jõuab vaid ise end oma Facebookis kõlavate hüüete saatel ergutada.

Asjaolu, et Tartu noormehed oma idufirma üle 50 (või rohkema) miljoni euro eest ameeriklastele maha müüsid, pani mitmed asjatundlikumad inimesed hoopis õlgu kehitama – liiga vähe, suur asi visises tühjaks.

Skandaalide aasta

USAs on asjad veel kehvemini. Ahistamis- ja muud skandaalid võtsid Uberi täiesti rajalt maha, nende uus juht proovib praegu tulekahjusid likvideerida ja küllap me näeme alles aasta pärast, mis sellest järgi jääb. Praeguseks on nad kaotanud kolmandiku oma kunagisest väärtusest.

Räniorg lakub haavu. Üks osa sealsest eliidist võitleb samuti endiste naiskolleegide ja -alluvate ahistamissüüdistustega, teisi süüdistatakse maailma kõige töökindlama demokraatia rublade eest maha müümises. Seda kõike saadavad pilked selle üle, kuidas riskikapitalistid investeerisid üle 100 miljoni dollari kalleid mahlapresse tootvasse “idufirmasse” või kaks inseneri tahtsid hakata võitlema sõbralike nurgapoodidega.

Inimesed tunduvad olevat sellest kõigest väsinud. Meil Geeniuses on järjest ilmunud mitu intervjuud, kus inimesed räägivad, et on sotsiaalmeediäpid oma telefonidest eemaldanud või vähemalt kõik nende teavitused maha keeranud selleks, et saaks oma elu elada ja oma tööd teha. Rõhk sõnal “oma”. 2017 oli idufirmanduses päris suuresti illusioonide purunemise aasta.

Eesti idufirmadel oli muide kõigi aegade parim aasta: mullu investeeriti neisse vähemalt 271 miljonit eurot. 2016. aastal näiteks oli see number 104 miljonit, 2015. aastal 96 ja 2014. aastal 68 miljonit.

Aga kui numbrite sisse vaadata…

Aga sellel on ka teine pool: sellest 271 miljonist eurost 240 miljonit moodustas Transferwise, nii et teiste firmade osaks jäi 31 miljonit eurot. Muidugi, eestlaste loodud Transferwise on superedukas firma ja ükssarvik ehk miljardi dollari väärtusega idufirmade klubis, aga teistele jäänud 31 miljonit eurot on kaugelt viimaste aastate kõige kehvem tulemus. 2016. aastal jäi teistele üle 80 miljonit ja 2015. aastal 48 miljonit eurot.

Kõige selle järeldus on muide, et idufirmade olukord on erakordselt hea. Halb õhk tulebki toast välja lasta ja haibist teha mõistlik toimiv süsteem. Inimesed satuvad uutest asjadest ikka alguses elevusse, aga väga kasulik on, kui me kõik lõpuks rahulikult selgeks saame, kui palju ja milleks me sotsiaalmeediat, Uberit, Airbnbd ja kõiki neid teisi superteenuseid ikkagi kasutada tahame. Kindlasti mitte kõigeks ja kogu aeg, nagu vahepeal võis tunduda.

Kaks järgmist Eesti idufirmat muide, peaksid järgmisel aastal jõudma ka miljardiklubisse. Siis on meil kokku kolm noorte Eesti inimeste tehtud lahedat ettevõtet, mis on investorite arvates väärt rohkem, kui Tallink.

Artikkel ilmus algselt Postimehes.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.