Helmese juht: meil on kõige edukamad juhid naised, aga probleem on kõrgetes tööjõumaksudes

  • IT-töötaja palk sõltub tema oskustest ja kogemusest, mida statistika ei pruugi täpselt peegeldada, ütleb Helmese juht Jaan Pillesaar.

  • Valgevenes ja Ukrainas on palju madalamad tööjõumaksud ja rahvusvaheline äri suundub sinna, see on Eestile palju olulisem probleem.

Jaan Pillesaar. Foto: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix

Tarkvaraarendusfirma Helmese juhi Jaan Pillesaare sõnul pole palgalõhe – see, et sama töö eest saavad naised Eesti IT-sektoris vähem palka kui mehed – nii kriitiline. Tema sõnul on Helmeses enamiku tiimide juhid naised ning saavad võrreldes meestega rohkem palka. Kuid hoopis tõsisem on Eesti kõrgete tööjõumaksude probleem.

“Meil on pigem vastupidi, meil on edukamate tiimide juhtide hulgas naisi isegi rohkem kui mehi,” kommenteeris Pillesaar personaliotsingufirma Fontese uuringutulemusi, mille järgi saavad 10% Eesti IKT sektori töötajatest sama töö eest kolleegidest vähem palka. Kümneprotsendiline palgalõhe on meeste ja naiste vahel.

Statistilised anomaaliad, mida reaalsuses ei eksisteeri

Pillesaare sõnul võivad uuringutulemusi mõjutada mitmed tegurid. “Näiteks asjaolu, et traditsiooniliselt huvitab mehi tehnoloogia rohkem kui naisi ning sel põhjusel töötab IT-valdkonnas rohkem mehi kui naisi. Seetõttu võivad tekkida statistilised anomaaliad, mis ei pruugi reaalsuses eksisteerida,” selgitas ta. Näiteks erinevatel ettevõtetel võivad olla samale ametikohale erinevad nõudmised. Samuti võivad olla ettevõtte sees ühel ja samal ametikohal üsna suured palgaerinevused. Lihtsalt sel põhjusel, et üks on vanem-programmeerija ja teine ka vanem-programmeerija, kuid üks oskab perfektset inglise keelt, kuid teine ei oska. “Ning see tähendab kohe ka tasu erinevust, sest see, kes oskab inglise keelt perfektselt, töötab välisklientidega, kes maksavad rohkem ning seetõttu on ka preemiad suuremad,” rääkis Pillesaar.

Helmes mõõdab tulemusi

“Uuring ei pruugi seda arvesse võtta, et ametikoht on üsna ujuv mõiste. Ametikoha sees võivad olla erioskused, mis muudavad palka või kasvõi kogemus – üks programmeerija on ainult kolm aastat töötanud, teine kümme aastat. Roll on justkui sama, mõlemad on reaprogrammeerijad, kuid see, kel on rohkem kogemust, see saabki rohkem tasu. See võib statistikat väga oluliselt mõjutada ning kuna naiste osakaal on sektoris madal, siis iga väiksem nüanss mõjutab,” lisas Pillesaar.

“Helmeses ma seda küll ei näe, et meil oleks sooline palgalõhe ning kuna meil on tulemuspalk, siis seda ei saa ollagi. Me mõõdame tulemusi, mitte seda, mis soost inimene on,” kinnitas firmajuht.

“Helmeses on edukamad tiimijuhid naised, kuid tõsi, et tipp-arendajate hulgas on enamuses mehed. Kuna naised on empaatilisemad ja paremad suhtlejad, on nad ka juhirollis edukamad. Seevastu on arendamine on introvertsem tegevus, mis ei pruugi naistele meeldida,” ütles Pillesaar.

Google’i tarkvarainsener James Damore väitis hiljuti, et naised pole tarkvaraarenduses ja juhtimises nii edukad kui mehed. “Ma ei ole kuulnud, et erasektoris keegi diskrimineerivaid piiranguid seaks. Eraettevõtetes ei ole selleks mingit põhjust, sest eraettevõttel on vaja tulemusi ja ettevõte maksab tulemuste eest. Diskrimineerimine oleks ebamõistlik,” kommenteeris Pillesaar inseneri väidet.

Töötegemise maksustamine nii kõrgelt tuleb lõpetada

IT-sektoris valitseva tööjõupuuduse leevendamiseks poleks Pillesaare sõnul realistlik lahendus see, et võtame naised tööle, sest nemad lepivad vähema palgaga. “Tegelikkuses on olukord see, et turul on väga raske leida uusi spetsialiste. Eesti kõrged tööjõumaksud pärsivad ka välisspetsialistide sissetoomist. Kui me leiame väljastpoolt Eestit mõne hea spetsialisti, siis on raske veenda teda tulema riiki, kus tööjõumaksud on mitu korda kõrgemad kui tema koduriigis. Kõrgemate maksude tõttu peaks ta hakkama Eestis vähem raha kätte saama ning miks ta siis peaks siia tulema?”

Pillesaare arvates oleks Eestis viimane aeg välja mõelda, kuidas võiks 21. sajandi riik toimida. “Kaasaegse riigi rajamisel on esimene samm see, et riigi osakaalu majanduses tuleb oluliselt vähendada. See oleks kõige vajalikum muudatus, mis suhteliselt kiiresti suurendab hüppeliselt riigi majanduskasvu ning kodanike jõukust,” nentis ta.

Poliitikud on tema sõnul olemasolevas süsteemis mugavad ega mõtle riigi tuleviku peale, vaid mõtlevad järgmiste valimisteni. Neil pole huvi teha ühiskonna jaoks pikas perspektiivis tõeliselt vajalikke ja olulisi otsuseid. Isegi kui mõni tahab teha muutusi, siis ülejäänud moodustavad vastasrinde.

Eesti riik on veel 19. sajandis

Näiteks erasektoris on viimase paarikümne aasta jooksul tänu arvutite ja tarkvara arengule terved tarneahelad ära kadunud. “Enamik tehinguid tehakse täna otse, mida vanasti tehti vahendajate kaudu, aga riigijuhtimises on kõik need efektiivsust tagavad muutused toimumata. Riik toimib ikka samal mudelil, mis kujunes välja 19. sajandil,” tõdes Helmese juht.

“Meie lähiriikides Valgevenes ja Ukrainas, kus on suurte rahvusvaheliste firmade arenduskeskused, on tööjõumaksud kordades madalamad kui Eestis. Loomulik, et rahvusvaheline äri suundub sinna. Eestis on töötaja pidamine kõvasti kallim kui naaberriikides ja see fakt mõjub pikaajaliselt majandusele halvasti. Kui riigi maksusüsteem pärsib teenusmajanduse arengut, mis on suurim osa tänapäeva majandusest, siis ei saa selline riik pikaajaliselt edukas olla. Eesti allajäämine maksukonkurentsis on kaugelt olulisem teema kui mistahes palgalõhe,” hindas olukorda Pillesaar.