Geeniuse test: kuidas me telefoniga viibates saia ostmas käisime

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Täiendatud 13:45: mobiiliga saab maksta ka välismaal

Swedbank muutis tänasest võimalikuks kasutada nutitelefoni viipekaardina ning sarnaselt Apple Pay’le asetada telefon kaarditerminali vastu ning seeläbi ostu eest maksma.

Geeniusel tuli asjast kuuldes peale saiaisu ning seega tuligi seada sammud Rotermannis asuva kohviku Röst poole.

Kuid kuna tehnoloogia on eestlaste jaoks uudne ning huvitav, siis ei saanud piirduda vaid saiakeste tellimise ning kiire maksmisega. Selle asemel üritasime teha mitu makset, et näha, kuidas rakendus erinevates olukordades talitab.

Meie katsetused näitavad, et olenevalt olukorrast nõuab rakendus isiku tuvastamist, seda telefoni ekraaniluku sisestamise näol.

Kui üritasime sooritada oma esimest ostu, siis ei avanud me rakendust üldse. Selle asemel lukustasime lihtsalt telefoni lahti ning asetasime selle vastu kaarditerminali.

Seepeale hüppas telefonis lahti aken, kuhu tuli sisestada ekraanilukuna kasutatav PIN-kood või lubada telefonil nägu skännida, kui selline võimalus seadmes olemas on.

Kui see tehtud, siis sai telefoni taas vastu terminali asetada ning makse toimus hetkega.

Järgmisena üritasime aga maksta nii, et äpp on juba telefonis lahti ning sellele öeldud, et kohe hakatakse maksma. Seepeale soovis telefon taas, et sisestaksime ekraaniluku avamiseks vajaliku koodi. Kui see tehtud, sai telefoni terminali lähedale asetada ning makse sooritati.

Geeniuse katsetusest selgus ka see, et kui viipekaart tuleb panna terminalile väga lähedale, siis telefoni NFC-kiip on märksa võimsam ning telefon tuvastatakse juba kaugemalt, seega ei tohiks takistuseks osutuda korpused ega kaitsekiled.

Alati asjad nii ei lähe

Kui saiaostmise katsetused näitasid, et telefon nõuab PIN-koodi sisestamist, siis hommikusel kohviringil olid asjad aga teisiti.

Tuli vaid äpp avada, see vastu terminali surgata ning makse sooritati ilma, et tuleks läbida ühtegi lisasammu.

Kas avasime äpi kuidagi teisiti kui saiajahil, ei oska me öelda, kuid arvestades, et tänapäeval saab telefoni lahti lukustada vaid pilguga või korraks sõrme vastu telefoni asetades, siis ei ole kumbki missioon kuigi keeruline.

Maksta saab ka enne äppi avamata.

Mis võib aga keeruliseks osutuda on inimestele seletamine, mida sa seal terminali juures nüüd askeldada.

Saiajahil liitus meie eeskujul ka teenindaja beetaprogrammiga ja sai seega võimaluse telefoniga viibata, kuid kui teenindaja uuemat tehnoloogiat ei mõista, siis võib olla keerulisem selgitada, miks sa telefoniga terminali paitad.

Siiski, arvestades, et makse toimub kiirelt ning pole ebatavaline, et telefoni ümber on korpus, kus on ka viipekaart, siis ei pruugi teenindaja asja üldse märgata. Kui ta peaks seda aga märkama, siis tuleb ilmselt teha ka selgitustööd.

Töötab ka välismaal

Geeniuse tegevtoimetaja Hans Lõugas kinnitas, et teisipäeva lõunal Helsingis tehtud katse põhjal töötab Swedbank Eesti äpiga maksmine ka välismaal täpselt sama moodi nagu võiks eeldada.

“Kui kassa toetab viipemakseid, siis võib sinna NFCga pangakaardi asemel juurde panna hoopis telefoni Swedbanki beetaäpiga,” kinnitas Lõugas.

“Makse toimub hetkega ja samamoodi nagu Eesti terminadeliga. Starbucksi kassa tõrkus ühe korra ainult seepärast, et hoidsin telefoni terminalist liiga kaugel, umbes 5 cm kaugusel,” rääkis ta. 1-2 cm kauguselt töötab maksmine hetkega. “Kohv ja sai käes.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.