Kui alkojoobe tuvastamine alkomeetri abil käib sekunditega, siis narkootilise aine tarvitajaid politseil nii lihtne tuvastada ei ole. Seni on politsei kasutanud kiirteste, kuid neid kasutatakse vaid selleks, et oma kahtlusi kellegi narkojoobe osas veel kord kinnitada. Et vettpidavalt tõestada narkoaine tarvitamist, on seni tulnud kahtlusalune ikkagi haiglasse toimetada, et seal uriinist või verest tarvitamise jälgi otsida. See on politseile kulukas protsess – nii ajaliselt kui rahaliselt. Nüüd on aga Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased politseinikele appi tulnud ja välja töötanud maailmas ainulaadse narkomeetri, mis suudab sülje abil tõendada igasuguse narkootilise kraami tarvitamist. Uut seadet käisid TTÜ teadlased Weekendil katsetamas juba kolmandat aastat.

Ruumi siseneb politseiniku saatel noor mees. Kõik tema juurest leitud asjad on pandud politseiniku käes olevasse läbipaistvasse kilekotti. Selgub, et lisaks narkojoobele on tal kaks kahtlast kotikest tablettide ja pulbriga. Ühes väidab ta olevat ecstasy, teises amfetamiini. Noor naispolitseinik paneb ette maski, et aineid analüüsida ja kaaluda. Mees rääkis tõtt. Ta annab hiljem Merike Vaheri palvel ka anonüümselt narkotestri jaoks proovi. Selle tulemus näitab, et ta on oma kotikeste sisu ka ise tarvitanud.

Eesti teadlaste välja töötatud meetod on maailmas ainulaadne selle poolest, et tampooni abil süljest võetud proovi kiiritatakse madala UV-kiirgusega ning see paneb narkoained helendama. Tallinna Tehnikaülikooli vanemteaduri Mihkel Kaljuranna sõnul on sellest meetodist seni kirjutatud vaid teadusajakirjades, kuid nemad on esimesed, kes seda narkootikumide tuvastamisel ka tegelikult kasutavad. Eestis on nad oma testri juba ka patenteerinud.

Tellimus narkotestri väljatöötamiseks tuli TTÜ teadlastele Siseministeeriumilt paar aastat tagasi. Siseministeerium andis TTÜ-le testri väljatöötamiseks 130 000 eurot ja tänaseks on nende loodud espressomasina suurune prototüüp katsetamiste lõppjärgus. Kuid arendamine käib edasi ja ideaalis peaks testri mõõdud vähenema poole võrra. Samuti peab testri protsess muutuma lihtsamaks, sest kui praegu toimetavad sellega vaid teadlased, siis testri kasutuselevõtmisega peaks selle masinaga hakkama saama ka iga politseinik.

TTÜ teadurid Merike Vaher ja Piret Saar-Reismaa on kahe tunni jooksul saanud testida narkojoovet kuuel inimesel. Nende masinaga tehtav test on anonüümne, sest seda alles katsetakse. Kuid isegi siis ei soovi enamik kahtlustatavaid neile oma proovi anda. „Mulle piisab ühest testist küll,“ on kõige sagedasem lause, mida eitava vastuse korral kuuleme. Kõige koostööaltimad on noored mehed, naised üldjuhul keelduvad.

Politsei ootab uut lahendust pikisilmi

Teadlaste väljatöötatud narkotester hõlbustaks politseinike tööd märkimisväärselt. Seega on koostöö politsei ja teadlaste vahel oluline. TTÜ loodusteaduskonna, keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteaduri Mihkel Kaljuranna sõnul on see sujunud väga hästi.

“Politsei on meid toetanud kogu aeg,” ütleb Kaljurand. Seda kinnitab ka Pärnu politseijaoskonna juht Andres Sinimeri. Tema sõnul ootab politsei uut testrit juba pikka aega, sest praegu kasutusel olevad testimisviisid on inimese väärikust riivavad. Lisaks on kiirtestid tihti ka ebausaldusväärsed ja annavad valepositiivseid tulemusi. Kuid samamoodi teeb uus narkotester Sinimeri umbusklikuks ja seda süljeproovi tõttu.

“Osad narkootilised ained põhjustavad suukuivust,” on Sinimeri mures, et sülge ei pruugi prooviks lihtsalt saada. Kuid narkotestrit väljatöötava teise TTÜ teaduri Jekaterina Mazina-Šinkari sõnul probleemi ei ole, sest suu limaskestalt jõuab suhu pandavale vatitükile ka suukuivusega piisavalt analüüsitavat materjali.

Ruumi tuuakse keskealine naine. Nagu teistegi puhul, ei oska meie peale vaadates aru saada, et ta võiks olla narkojoobes. Ta käitub tõredalt ja pahaselt. Pärnu politseijaoskonna juht Andres Sinimeri selgitab, et neil on spetsiaalsed koolitused, kus politseinikele õpetatakse narkojoobe tunnuste märkamist paljalt kehahoiaku järgi.

Ei saa olla liiga lihtne lahendus

Uue testriga võtab narkojoobe tuvastamine aega kokku 20 minutit. Sinimeri arvates võiks narkojoobe testimine siiski vähem aega võtta.

“Narkotester peaks olema täiesti kindel, täpselt nagu alkomeeter. Tänapäeva alkomeeter on selline, et mul on vaja selle proovi võtmiseks põhimõtteliselt sekundit, ühte sekundit. Ideaalis võiks ka narkotester areneda sinnamaani,” räägib Sinimeri.

Päris nii lihtsat lahendust aga ei õnnestu teadlastel pakkuda. “Etanool on narkootikumidest kergem molekul, mistõttu on seda lihtsam tuvastada. Lisaks on narkootilisi aineid palju ning kõik nad tuleb testril ära tunda ja tuvastada,” sõnab Kaljurand. Ehk pole ette näha, et narkojoobe testimine saaks tulevikus olla nii lihtne nagu alkoholijoobe oma.

Inglise keelt rääkiv narkojoobes kahtlustatav blond mees on endast väljas. Ta on veendunud, et politseinik ei saa temast aru. Läheb umbes pool tundi ja ruumi astuvad politseinike kolleegid Lätist, kes on tulnud festivali ajaks appi. Selgub, et blond mees on pärit just Lätist ja saabunud politseinikud on tõlgiks, et kõik infost ikka ühtemoodi aru saaks.

Seadusandlust on vaja muuta

Mazina-Šinkari sõnul on testri igapäevaseks kasutusele võtmiseks vaja veel palju tööd teha. Lisaks lõplikule testrile on vaja selle tulemusi võrrelda akrediteeritud laboris saadavate tulemustega, et välja selgitada kokkulangevus ehk lihtsamalt öeldes – kas narkomeetri tulemused klapivad sisetingimustes saaduga. See selgitaks välja masina veamarginaali. Siis alles väljastataks eestlaste välja töötatud masinale sertifikaat ja seda saaks kasutama hakata. Hetkel on nad saanud edasiarenduseks Politsei- ja Piirivalveametilt 370 000 eurot.

Kuid see pole veel kõik. Lisaks on vaja muuta seadusandlust. 2001. aastal võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse, mille alusel on politseinikel võimalik tuvastada joobeseisundit tehniliste vahendite ehk alkomeetri abil isiku väljahingatavast õhust. Et uue narkomeetri testitulemusi võiks samamoodi tõendusmaterjalina aluseks võtta, vajab ka narkojoobe tuvastamine seaduslikku alust.

Käime poole kaheteistkümne ajal õhtul festivali alal ringi. Üldpilt on siiski viks ja viisakas.