Geenius käis luurel: kus need sinu kadunud Omniva pakid siis ikkagi on?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Omniva sorteerimiskeskuse siia nurka jõuavad pakid, millega on mingi probleem. Fotod: Gregor Sibold

“Omniva pakil kulus minuni jõudmiseks 16 päeva” ja “Mis toimub Omnivaga?”. Kus need pakid siis on?

Geenius käis Omniva uues logistikakeskuses luurel ja leidis, et nüüd on, vähemalt suuremas osas, kõik pakid õigesse kohta kohale jõudnud.

Väljast näeb see Lehmjas asuv suur hoone välja kui iga teine seal kandis olev laohoone. 13 000 ruutmeetril laiutav ala on varustatud 68 uksega, kust pakid sisse-välja voolata saavad.

Varem Pallasti tänaval asunud sorteerimiskeskus oli ruutmeetritelt sama, kuid asus kolmel korrusel ja suutis hakkama saada kolm korda vähemate pakkidega.

Kui pakk ühest 14 uksest, mis sissetulevate pakkide jaoks mõeldud on, sorteerimiskeskusesse jõuab, tuleb need kõigepealt lahti pakkida ja liinile laduda.

Ülemisel pildil on näha Hiinast tulnud pakke. Selliseid hunnikuid võib päeva jooksul Hiinast saabuda 10, seega tuleb need kibekiirelt lahti pakkida ja lindile valada.

Hiina pakke hoitakse ka siin, alal, kuhu tuleb kunagi kirjade sorteerimise osakond. Kuna päevas käib Omnivast läbi ligi 50 000 pakki, jõuluajal veel eriti palju, on hetkel vaja kogu vaba ruumi, mis saada on.

Kusjuures, Eestist ja välismaalt saabuvad pakid jagunevad juba pooleks.

Kui pakk kohal, tuleb see asetada sellele lindile. Või kui pakid jõuavad Omnivasse metallkärus, siis tuleb need lihtsalt automaatselt lindile kallutada. See tähendab ka seda, et esimest korda võib inimene sinu pakki puudutada alles siis, kui see pakiautomaati asetatakse.

Kui pakk on aga kehvasti pakendatud, veidra kujuga või mõne muu probleemiga, siis seda siia lindile panna ei saa ja see tuleb käsitsi sorteerida.

Kuidas peaks sellise asja lindile panema või kuidas peaks see teiste pakkide seas terveks jääma? Omniva rääkis Geeniusele, et halb pakendamine on suureks probleemiks ja on ka osa probleemist, mille tõttu võivad pakid hiljaks jääda.

Kui pakend pole korralik, tuleb see käsitsi sorteerida. See nõuab omakorda aga aega ja nii need pakid ootele jäävadki. Pakk tuleks pakkida tugevasse kasti, mis konveieril kästi tuhiseda saab, siis jõuab see muretult ühes tükis kohale.

Aga kui pakk lindile sobib, siis ronib see mööda oranži linti üles ja jõuab siia. See lindisüsteem jaotab pakid automaatselt läbi terve hoone jooksvale suurele lindile, kus paki triipkood ära loetakse ja see õigesse auku poetatakse.

Viimaste kuude jooksul on Omniva jaoks olnud üks suurimaid ülesandeid see lint korralikult tööle saada: muuta midagi millimeeter siin ja millimeeter seal, et pakid teineteisega kokku ei põrkaks, aga et kiirus oleks alati nii hea kui võimalik.

Suure konveierlindi äär on auke täis. Lint oskab automaatselt paki õiges kohas endalt maha raputada, seega kukub see õigesse kohta. Iga maakonna jaoks on eraldi kogumiskoht, Tallinna puhul iga kullerringi jaoks enda koht.

Väiksemad pakid kukuvad kastikesse, suuremad mööda liumäge alla, kus töötajad need siis metallkärudesse tõstavad.

Kõik pakid aga automaatselt kasti ei kuku. Liumäesõidu saavad nad ikka, aga mitte metallkärusse, vaid hospitali alasse. See on see nurk, kuhu jõuavad need pakid, millega on mingi probleem.

Näiteks kui pakil pole triipkoodi, see on jäänud paki alla või tekib ükskõik, mis muu probleem, siis sõidab see alla punasest liumäest. Siin hakkavad tööle inimesed. Nad uurivad, mis pakil viga on, lahendavad probleemi ja asetavad paki uuesti lindile.

Enamasti käib asi kiirelt, mõnikord tuleb teha ka detektiivitööd, et välja mõelda, kuhu pakk siiski minema peaks.

Väike osa pakkidest jääbki tuvastamatuks. Näiteks on need pakendatud nii halvasti, et aadresskaart on maha kukkunud ja keegi ei tea, kellele pakk kuulub. Selliseid pakke hoitakse tükk aega alles, seega kui sa pole pakist tükk aega midagi kuulnud, saad Omnivale selgitada, milline pakk olema peaks ja on võimalus, et see leitakse üles.

Uue sorteerimiskeskuse testperioodil jõudis siia “haigete pakkide nurka” ligi 40% kõikidest pakkidest. Nüüd satub siia aga võib kümnendik pakkidest ja tulevikus peaks neid siia jõudma veel vähem. Seega vastuseks küsimusele, miks pakid hiljaks jäid: need olid siin osakonnas, kuna mingil põhjusel ei saanud masin aru, mis pakiga tegu on.

Nüüd on masinavärki Taavi Rõivase eeskujul peenhäälestatud ja sellega ka suurem osa muredest lahendatud. Tõsiasi on aga see, kui pakk siia osakonda jõuab, siis ei pruugi see lubatud päeva jooksul pakiautomaati jõuda, kuna sekkuma peab inimene ja tuleb välja mõelda, mis selle pakiga siis ikkagi teha.

Mida osavamaks muutub aga aja jooksul masinavärk, seda vähemaks peaks probleeme jääma.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.