Sellele lisanduvad ettevõtted. Iga nädal saabub 70-80 taotlust välisettevõttetelt, kes soovivad Eestisse oma ettevõtte registreerida. Kuus on neid soovijaid keskeltläbi 250.

Kui eelmisel aastal oli igal kuul ettevõtteid saja ligi, siis sel aastal on huvilisi 2,5 korda rohkem.

Kokku on hetkel Eesti e-residente 45 875. Neist on e-residendi kaardi kätte saanud 35 901 inimest. Kuhu on kadunud siis 10 000 kaarti? E-residentsuse tiimi juht Kaspar Korjus selgitab, et need ootavad saatkondades värskeid e-residente. “Kuna soovijaid on palju, venib kaardi saamise protsess pikaks ning soovijad jällegi reisivad ringi palju.”

Korjuse sõnul on 45% e-residentidest aktiivsed kaardi kasutajad, ülejäänud on lihtsalt fännid, kellele meeldib innovaatiline idee ja kes seetõttu on tahtnud olla osa trendikast maailmast.

Praegu väljastatav e-residendi kaart kehtib viis aastat. Esimesed kaardid, mis väljastati, kehtisid aga kolm aastat. Sealt need esimesed kehtivuse lõpetanud kaardid nüüd tulevad.

Kuna e-residentsuse programm hõlmab suuri investeeringuid riigi rahakotist, järgmiselgi aastal suunatakse sinna 1,5 miljonit eurot, on igati arusaadav, et artikkel, mis ütleb, et vaid 3% e-residentidest hoolib oma Eesti e-residendi kaardi pärast, tekitab küsimuse, kas maksab siis nii suuri summasid raisata programmile, mis tegelikult kellelegi korda ei lähe.

Geenius vabandab siinkohal e-residentsuse tiimi ees ja lubame, et oleme edaspidi arvutamisel ja faktide kontrollimisel hoolsamad.