Firma hirmutab viipekaardilt raha varastamisega, pankade sõnul pole olnud ühtegi juhtumit

NFC toega nutitelefoniga saab kätte kontaktivaba kaardi numbri ja kehtivusaja. Foto: Geenius

Sotsiaalmeedias ringlevad reklaamid, mis viitavad, justkui varastataks Eestis massiliselt viipekaartidelt krediitkaartideandmeid ning selle eest võiks kaitsta nutikas “segaja”. Eesti pangad aga selle jaoks vajadust ei näe.

“Mulle jääb sellest videost mulje, et viipekaardilt on jube lihtne minu raha varastada. Hirm tuli nahavahele,” ütles üks Geeniuse lugeja, kellele on oma videoreklaami sihtinud PaySec Finland Oy.

Kaarti müüv PaySec Finland Oy sõnas Geeniusele, et nende eesmärk on inimestele näidata, et raha varastamiseks on teoreetiline võimalus olemas. Firma esindaja sõnul saaks krediitkaardiandmeid kerge vaevaga varastada kaarti nägemata ja seda puudutamata.

Firma märkis ka seda, et krediitkaardipettused on tõusuteel. Pole siiski selge, kui suurt rolli selles mängib kontaktivaba varastamine.

Geeniuse katsetused näitavad, et tõepoolest on võimalik tavalise Androidi telefoni ja vastava äpi abil viipekaardilt infot lugeda, kuid seejuures ei saa kätte olulist kolmekohalist turvakoodi, mis teeb kaardi kasutamise suuresti võimatuks. Firma sõnul saab kaardiinfot aga ka ilma koodita ära kasutada.

Lisaks kaardiandmete varastamisele ning nende kuskile edasi müümisele toovad kaitsevidina tootjad välja, et on olemas ka võimalus, kus varastatud kaardiandmed saadetakse reaalajas kassasabas seisvale kaasosalisele, kes seejärel nutika seadme abil makseterminali arvama paneb, et ohvri kaart on sealsamas.

Eesti pangad: ühtki juhtumit pole olnud

LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum sõnas, et nendeni ei ole jõudnud ühtegi juhtumit, et LHV kliendilt oleks läbi rahakoti viipekaarti kuritarvitatud ehk et keegi oleks näiteks terminali vastu kaarti pannud ja siis sedaviisi maksnud. “Praktikas on selline kuritarvitamine väga keeruline,” lisas ta.

“Kliendid peaksid oma pangakaardiga vastutustundlikult ringi käima nagu sularahagagi. Kaardil ja kaardi andmetel tuleb hoida silma peal. Viipekaardile tuleks seada limiidid, mis vastaksid kliendi vajadustele. Aeg-ajalt tuleks ka oma konto väljavõttel silma peal hoida ning kahtluste korral tuleks pöörduda panga poole,” märkis ta.

Ka Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Maare Uus sõnas, et läbi rahakoti ei ole inimestelt otseselt raha varastatud. “Viipekaardi jaoks ei ole vaja spetsiaalset rahakotti. Viipekaarti peaks kaitsma samamoodi, nagu tavalist pangakaarti, järgides tavapäraseid panga poolt soovitatud turvalisuse nõudeid,” lisas ta.

Ka SEB märkis, et nende klientide kaarte ei ole viipevargustega kuritarvitatud.