Facebookil ei jää muud üle kui nende linke eemaldada või nende levikut algoritmiliselt piirata. Kõige efektiivsem on väljaspool Facebooki olevate libaväljaannete kinnipanek, aga sinna Stamose käed ei ulatu.

Press läks GRU liimile

Võõrriikidest pärinevad libauudiste levitajad võivad tegutseda väga konkreetse eesmärgi ja plaaniga nagu DCleaks, mis segas USA valitsusasutustest ja demokraatlikust parteist reaalselt lekkinud dokumente ka libamaterjalidega. Sellised osapooled tegutsevad Stamose sõnul Facebooks väga teadlikult infooperatsiooni läbi viies, mille eesmärk on luua ja võimeldada avalikkuses oma narratiive.

Nendega käivad kaasas Facebooki loodud inimesega sarnanevad libakontod, kes selliselt üles riputatud materjali pressile ja ajakirjanikele ette söödavad. “Ja see on väga efektiivne, sest paljud lugupeetud väljaanded avaldasid lugusid, mida GRU tahtis, et nad avaldaks,” ütles Stamos.

Samas langevad siia kategooriasse ka puht-trolliarmeed nagu Peterburis tegutsenud Internet Research Agency, mis ei levitanud mitte otseselt libauudiseid ja -fakte, vaid libaarvamusi. Nende eesmärk oli luua ja võmendada ühiskonda lõhestavaid gruppe nii libakontodega kui ka reaalseid inimesi kaasates.

Kuidas Facebook selle vastu saab? Stamose sõnul on nende oluline uuendus näidata võimalikult läbipaistvalt tavalisele kasutajale Facebooki gruppide tausta, geograafilist piirkonda ja võimalusel ka näiteks äriühingut, kes selle taga on.

“Lisaks teeme ka palju käsitööd, meil on meeskonnad, kes jahivad reaalselt neid grupeeringuid, kes kasutavad meie platvormi libainfo võimendamiseks ja loomiseks,” rääkis Stamos.

Facebook and Putin together onstage #CyConX pic.twitter.com/qjjSzIHIZI

— Kenneth Geers (@KennethGeers) May 30, 2018

Siseriiklik poliitika vastashäälte mahasurumiseks

Põhimõtteliselt sarnaseid asju võib näha ka siseriiklike võltsinfo levitajate seas. “Need on tihti kas võimul olevad poliitilised parteid või nende järgijad, mõnedes riikides ka riigimeedia võib siis võimuparteiga joondunud erameedia. Kõigi nende eesmärk on üks, suruda Facebookis maha opositsiooni ja aktivistide hääled,” rääkis Stamos.

Kohati kasutatakse selleks vabatahtlikke trolli ja aktivistide armeesid, aga Stamose sõnul palgatakse ka teistest riikidest kommertsteenusepakkujaid, kes aitavad Facebookis võltsinfo kampaaniaid jõustada.

Viimaks levitavad Facebookis võltsinfot üksikisikud ja tihti võib-olla ka enese teadmata, et see on võltsinfo. Teiseks on need mõnikord näiteks sotsiaalselt või poliitiliselt rahulolematud inimesed või teadlikud trollijad, nentis Stamos.

“Me peame olema siin väga ettevaatlikud. Inimestel peab olema vabadus end väljendada ja me ei saa seda muuta. Me peame laskma inimestel eksida, kui me ka juhtume arvama, et nad eksivad.”