Ajal, mil Corti Kopenhaageni häirekeskuses kasutusel oli, analüüsis süsteem 4089 kõnet, mis olid seotud südamehaigustega. Inimestest häirekeskuse töötajad tuvastasid südamehaigused kõnede puhul 73,9% juhtudest, Corti süsteem aga 95,3%. See on üsnagi oluline erinevus, eriti situatsioonis, kus inimese elu on ohus.

The Next Web kirjutab, et Corti baseerub ülimalt täpsel ja efektiivsel kõnetuvastussüsteemil, mis pakub häirekeskuses töötavale operaatorile soovitusi. Süsteem kuulab nii sõnalisi kui ka mittesõnalisi märke, nagu näiteks hingamisraskused või hääletoon.

Süsteem suudab tuvastada haigust ka siis, kui helitaustal on palju müra või muid segavaid faktoreid. Reaalajas analüüsitakse saadud andmeid ning võrreldakse neid miljonite eelnevalt analüüsitud kõnedega, et Corti süsteem õpiks paremini südamehaigusi tuvastama.

Teine Corti suur takistus on keelte õppimine. Süsteemile on keerulisem õpetada keeli, mida räägib vähe inimesi, kuid kuulates hädaabikõnesid, suudab süsteem ka keelt õppida ning sellest vajalikku infot noppida.