Euroopa innovatsiooniraha ei kipu Eestisse jõudma

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
26371368430_1aba2303b8_k.jpg

Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituut (EIT) auhindas sel nädalal preemiatega Euroopa edukamaid startup-ettevõtteid, mille said radiaator-servereid loov Nerdalize, tööstuslikku jääksoojust töötlevWE4CC-II ja südamerikkeid ennetava seadme looja CDD.

Auhindadele kandideerisid ja finaalis pärjati ettevõtmisi, mis olid ühte või teist pidi EIT-lt toetust saanud. Kui Hollandis tegutsev Nerdalize oli saanud EIT-lt ligi 100 000 eurose grandi, siis Rootsis südamehaiguseid ennetava seadme loonud Allen Ali Mohammadi ei saanud raha, vaid õppis EIT programmis.

Samas on EIT toetuste jagamine tekitanud küsimusi selle kohta, millistesse riikidesse toetusraha jõuab. 2008. aastal asutatud EIT jagab teadust ja ettevõtlust ühendavatele innovatsiooniprojektidele toetust koos kaasfinantseerijatega, rahastades kuni 25% projektide eelarvetest. Instituudi tänavune eelarve on ligi 300 miljonit eurot.

Kontrollikoda kritiseerib

Aprilli alguses avaldas aga Euroopa kontrollikoda kriitilise raporti, mis järgnes üle aasta kestnud auditeerimisele. Selle järgi liigub näiteks ligi kolmveerand EIT toetusest ainult viide EL-i liikmesriiki, samas nn uutesse liikmesriikidesse ehk valdavalt Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse jõuab paar protsenti EIT toetustest.

“See on probleem ja me peame sellega tegelema,” rõhutas Geenius.ee-leEuroopa Komisjonihariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics. “Lahenduseks on leida koostööpartnereid projektidele,” selgitas ta, kuna EIT saab olla vaid osaline kaasfinantseerija. “Kahjuks Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ei saa sageli olulisel määral projekte rahastada. Osa probleemist ongi see, et [nende maade] riigieelarvetes on vähem vahendeid teadus- ja arendustegevuseks,” ütles Navracsics.

Teine EIT eest vastutav komisjoni volinik, Carlos Moedas,kinnitas, et EIT toetusi ei jagata soositud asukohariikide, vaid kompetentsi järgi. "EIT toetab projekte, mis on kvaliteedilt tipus. Cambridge’is on väga palju grante, aga mitte seepärast, et nad on Suurbritannias, vaid et nad on parimad,” rääkis teaduse ja innovatsiooni volinik. Samas möönis ta, et 2017. aasta vahehindamisel vaadatakse üle, kui hästi toetuste jagunemine riikidesse on end õigustanud.

Instituudi nõukogu liige Jana Kolar rõhutas, et EIT toetab tipp-ülikoolide ja erasektori tippude koostööd, mis on praeguse rahajaotamise struktuuri taga. Erinevast elatustasemest ja jõukusest tuleva vahe vähendamiseks on tema sõnul teised meetmed nagu struktuurifondid.

Kolar ütles, et EIT projektides on mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ka hästi silma paistnud, nimetades nendena Sloveeniat ja Eestit. Eestist osaleb EIT programmides näiteks Tallinna tehnikaülikool.

Ajakirjaniku reisikulud Budapesti kattis Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituut.

Foto: Franca Garzotto näitab ajakirjanikule väikest mudelit lahendusest, mis on digitaalneja interaktiivneõpi- ja teraapiatuba intellektipuudega lastele (EIT foto)

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.