Eesti aja järgi eile õhtul esitles sariettevõtja Elon Musk oma järjekordset ulmelist plaani. Sel korral astus ta lavale kosmosefirma SpaceX tegevjuhina ning keskendus Marsile. Muski poolt tutvustatud plaani kohaselt kavatseb SpaceX esimese inimese viia Marsile juba 2022. aasta lõpus. Soovitu saavutamiseks kasutatakse miljardeid dollareid maksvaid taaskasutatavaid kosmoselaevu ning kosmosetankereid.
Kosmoselaeva pardale mahub korraga vähemalt 100 inimest
Pea kahetunnise esitluse vältel tutvustas Musk Marsile jõudmise plaani väga detailselt.
Reis Marsile toimub planeetidevahelise transpordisüsteemi abil. Selle näol on tegemist kosmoselaevaga, mis suudab korraga kanda kuni 100 tonni kaupa. Kaubaks loetakse nii inimesi kui ka muud lasti. Inimesi mahuks kusjuures pardale korraga kuni 100.
Kuna kosmoselaev oleks nõnda raske, tuleks seda tankida kosmoses. Selleks, et kulusid kokku hoida, plaanib SpaceX hakata kasutama kosmosetankereid, mis kosmoselaevu Maa orbiidil tankima hakkaksid. Kui kosmoselaev avakosmosse jõuab, pakuvad sellele peamiselt jõudu kaks suurt päikesepaneeli.
Kosmosereiside hinna alla saamiseks soovib SpaceX hakata kasutama taaskasutatavaid komponente. Muski sõnul saab kosmoselaeva ennast kasutada 12 reisi jaoks, tankerit sajal korral ning tõukesüsteemi kuni 1000 korda. Säärase lähenemisega langeks ühe inimese Marsile viimise hind 10 miljardi dollari juurest umbes 200 000 dollari juurde.
Kosmoselaev oleks reisi ajal astronautide jaoks mugavaks kodus. Muski sõnul oleks seal kino, kohvikud, restoranid ning muud meelelahutuslahendused.
Esimene inimene Marsile 2022. aastaks
SpaceX plaanib hakata Marsile minekuks valmistumajuba 2018. aastal, esimene mehitatud lend peaks toimuma 2022. aasta lõpus. Teekond punase planeedini kestaks 90 päeva, kuid tehnoloogia arenend soovitakse see vähendada 30 päevani.
SpaceX ei jaganud täpseid detaile, kuidas nad plaanivad selle kõige eest maksa. Musk ütles vaid, et rahastamisest on huvitatud paljud era- ning riigiasutused.
Esitluse järel vastas Musk ajakirjanike küsimustele, milles andis mõista, et temast ei saa esimene inimene Marsil. Tegevjuht täpsustas, et esimeste lendude puhul on väga suur risk ning sellest tulenevalt peavad esimesed huvilised arvestama suure tõenäosusega, et nad ei jõua sihtkohta elusalt. Sellest tulenevalt ei hüppa Musk esimesele kosmoselaevale. Sariettevõtja kohaselt võiks 50 aasta pärast olla Marsil juba miljon inimest, kes on sinna ehitanud linna ning pannud planeedil kasvama inimeste eluks vajalikud taimed.
Marsile jõudmine on Muski sõnul esimene samm selleni, et inimkonnast saaksplaneetidevaheline rass.
