Elmar Vaher: Sisekontroll on meie töötajad üle kontrollinud, Lehmanni valel on lühikesed jalad

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher tutvustamas oma kontorit. Foto: Ronald Liive

Täpselt nädal tagasi jõudis Eesti meediaväljaannete veergudele Eesti ID-kaarte tootva ettevõtte Gemalto esindaja väide sellest, et ta informeeris vastavaid instantse teoreetilisest turvariskist juba suvel. Väite on tänaseks ümber lükanud peaminister Jüri Ratas, riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektor Taimar Peterkop ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher.

Geeniusele antud intervjuus nimetas PPA peadirektor RÜB Baltics AB töötajat Andreas Lehmanni ehk Gemalto Eesti esindajat valetajaks. Lisaks paljastas Vaher seni varjus olnud fakti sellest, et ID-kaardi teoreetilise turvariski avalikustamise haripunktis oli PPA peahoonesse loodud ööpäevaringne kommunikatsioonistaap.

Vaheri sõnul alustas staap tööd juba 1. septembril ehk neli päeva enne teoreetilise turvariski avalikustamist peaministri poolt erakorralisel pressikonverentsil.

Elmar Vaher tutvustamas ruumi, kus asus ID-kaardi kriisi ajal PPA kommunikatsioonistaap, mis töötas ööpäevaringselt. Foto: Ronald Liive

Ütlesite, et kui see tuba on tühi, siis on teie jaoks hea ja rahulik. ID-kaardi kriisi, nimetame seda nii, ajal ei olnud tuba tühi, kas siis ei olnud teie jaoks hea ja rahulik aeg?

Absoluutselt. Peadirektori jaoks oli ID-kaardi asi tõsine asi ja see ei ole veel läbi. Täna näeme mida meie partner Andreas Lehmann teeb.

Kui üks väärikas ettevõte hakkab valetama meedias, siis ei ole enam küsimust, et kas tehnoloogias midagi õnnestus või ebaõnnestus. Küsimus on see, et oleme läinud üle väärtuskonflikti. Ma võiksin ka väga palju temast rääkida, oi kui palju võiksin rääkida. Aga see ei ole meile omane.

Mis seis pärast seda on, kui Gemalto tütarettevõtte TRÜB Baltics AB esindaja Andreas Lehmann väitis, et ta informeeris PPAd ja RIAt võimalikust turvariskist juba suvel, enne jaanipäeva. Teie väidate, et seda pole toimunud, sõna-sõna vastu seis, kuidas sellisest olukorrast edasi minna?

Siit on väga lihtne edasi minna. Ma soovitan ajakirjanikel küsida temalt välja see dokument, on see Skype’i kiri või meil. On see mingi muu taasesitavas vormis kirje, mis näitab, et ta tegi seda. Mulle tundub, et kui keegi seda väidab, siis ta järgmisena näitab seda ka. See on see inimlikkuse pool.

Teine pool on juriidika. Juriidiliselt on lepingus kirjas, kuidas teavitamine käib. Seda ka pole toimunud. Meie ka ei tea, et mis tema peas toimub. Meie suhted on läinud pisut keerulisemaks peale seda, kui teoreetiline turvarisk ilmes. Ta on kogu aeg kaasatud olnud ning lauataga istunud.

Mind pani väga mõtlema see, et tema tekstis on öeldud, et see on tema isiklik arvamus. Kes sa siis oled? Sa oled meie lepinguline partner, riik maksab miljoneid ja sa ründad seda lepingut ning ütled, et see on sinu isiklik arvamus. Kui inimene ei näita kuidas ta teavitas ning ütleb, et see on isiklik arvamus, siis minu jaoks on see bluff. Ma ei oska seda teistmoodi kommenteerida.

Meil on sisekontrolli näol olemas väga tugev järelevalvemehhanism, mis kaevab läbi meie töötajate andmed, vaatab mis on toimunud. Objektiivse üksuse poolt on selle kohta ametlik raport tehtud, mitte nende samade isikute poolt kellele väidetavalt on Lehmann teavituse edastanud. Nii mina kui RIA peadirektor Taimar Peterkop ütleme otse, et valedega ei jõua kaugele, valel on lühikesed jalad.

Kui Lehmann oleks teid kohtumise käigus suuliselt teoreetilisest turvariskist informeerinud, siis kas te omalt poolt oleksite hakanud edasi uurima, et mida ta täpsemalt ütles ja mida see endast tähendab?

Vastab tõele, et juunikuu päevadel meil kirjavahetus oli, nii nagu oli aprillis ja mais. Vastab tõele, et me kohtusime. Need kohtumised ei ole sellised kuhu kõik füüsiliselt kokku sõidavad. Keegi on Skype’i kaudu. See on tavaline rutiin, see on ka praegu niimoodi. Samamoodi need tehnilised kohtumised toimuvad kogu aeg.

Lehmann ei valeta selles osas, et oli võimaliku tehnilise küsimuse arutelu, vastab tõele, et oli. Nii nagu oli mais, nii nagu oli aprillis, nii nagu oli septembris võimalik, et ka praegu.

Kas see võimalik tehniline küsimus on sama, mille Tšehhi teadlased avalikustasid?

Ei, kindlasti mitte. Ta rakendab mingise tont teab mille enesepäästmise operatsiooniks.

Kas saab öelda, et selle kohtumise raames rääkis ta teile ühest võimalikust turvariskist, mis ei ole see, mis vallandas ID-kaartide sertifikaatide peatamise ja uuendamise?

Absoluutselt, täpselt nii. Neid teoreetilisi kahtlusi tekib kümneid, see on igas tehnoloogilises arenduses.

Kas te olete 100% kindel, et sellest informatsioonist, mida ta teile edastas ei saanud te valesti aru?

Jah. Meil on tekst ees.

Kuidas see kohtumine toimus, füüsiliselt või üle Skype’i?

Ma ei tea, ma ei osalenud sellel ise.

Kas sellest kohtumisest teil video- või helisalvestust on? Kas teie tavaline praktika näeb ette, et salvestate kohtumisi?

Olulised asjad protokollime, kas helisalvestame või kirjalikult. Ma jään hetkel vastuse võlgu. Meie keeles võib seda nimetada rutiinseks tööpäevaks. On oluline ära öelda, et oleme Gemaltoga kohtuvaidluses, seepärast me ka oma sõnasid valime.

Olete Gemaltole nõude esitanud. Kui suur on nõude rahaline summa?

Nõude rahaline summa kujuneb iga päevaga. Juristid töötavad selle kallal, et saada see täpseks. See on nagu iga tsiviilvaidlus. Seal ei ole lihtsustatud kohta, kus tellisid kaks õuna aga said ühe õuna, mis tähendab, et pool raha saad aga pool raha ei saa. See ei ole päris nii lihtne.

Kas on oodata nõude suurenemist?

See on keeruline juriidiline vaidlus, summad on suured. Seal on mitu tööliini, millest üks on see, et on lepingu mittenõuetekohane täitmine.

Oleme olukorras, kus Gemalto pidi lepingu järgi Eesti riigile tagama turvalise kiibi, see on lepingus kirjas. See oli, on ja jääb. Võttes arvesse tehnoloogilisi arenguid, sest tehnoloogia areneb koguaeg. See on ka seal selgelt kirjas, et nad peavad tagama turvalist lahendust arvestades tehnoloogilist arendust.

Teine asi on see, et Gemalto ei ole midagi korda teinud vaid Eesti riik arendas möödamineva turvalise teekonna. Ega Gemalto ei ole seda viga parandanud. Meil on teine rakendus nende kaartide peal, mille pidime kinni panema.

Juriidiliselt kaks tööliini on seotud tekitatud kahjuga seetõttu, et Gemalto tarnis meile ebaturvalise ID-kaardi. Teine tööliin on see, et kui palju on riigil kulunud, et see möödaminek teha. Tehnilised arendused, inimeste teenindamine, PPA teenindussaalide lahtiolekute ajad, arstide aitamine, et elutähtisteenus seisma ei jääks. See on lai blokk juriidilist vaidlust.

Kas Lehmanni poolt tõstatud teema on nõuet suurendanud?

Ega me ei saa päris hästi aru, et mis Andreas Lehmanni peas toimub. Ma saan inimlikult aru, et tal on raske aga väärikus peaks jääma. Mina annan kindlust, et meie ebaväärikaks ei muutu. Tahame riigile parimat ja kui see ei ole nende missioon, siis on see väga halb.

Kui suur on nõude maksimumsumma?

See kujuneb arutelude käigus, maksimaalselt on see pool lepingulisest maksumusest. Loomulikult saame me aru, et sinna peab kuidagi jõudma. Üks osapool ei taha maksta aga teine osapool ütleb, et te peate maksma. Sealt hakatakse tantsuplatsile kokku tulema.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.