“Kindlasti tuleb see ka inimeste igapäevasesse kasutusse ning tänasel üritusel nägime, kus ja mil viisil võivad uued tehnoloogilised lahendused jõuda meie igapäevasesse ellu. Virtuaal- ja liitreaalsus on teenused, mis vajavad 5G võrku ning seda eeskätt seetõttu, et VR-prillidega ringi vaadates oleksid kiirused niivõrd suured ja pildi hilistumine niivõrd väike, et teenust oleks mugav jälgida,” rääkis Toomas Polli.

Testis kasutati esmakordselt Huawei koduseks kasutamiseks mõeldud ruutereid, mis jõuavad turule 2018. või 2019. aasta jooksul.

Polli lisas, et 5G ei ole järjekordne “G”, mis toob kliendi tänastesse seadmetesse lihtsalt kiirema internetiühenduse. “See on täiesti uus tehnoloogia, mida vajavad teenused ning seadmed, mis pole klientidele täna veel laiemalt kättesaadavad, kuid saavad lähiaastatel,” sõnas ta.

Virtuaal- ja liitreaalsuse teenusepakkujatena olid esindatud Directive Games, Fake Production, Lyfta, Reaktor ja Umbra, kes esitlesid sündmusel reaalajas 5G-võrgu kaudu tulevikuteenuseid.

5G teeb võimalikuks täiesti uut tüüpi rakenduste loomise, kus mobiilse lairibaühenduse kiirused on kümme korda suuremad. Need tulevased väga kiired ühendused võimaldavad praeguste allalaadimise aegade juures edastada suuremaid andmehulki.

Polli märkis, et esimesed 5G kommertsvõrgud tulevad Euroopas laiemalt kasutusele alates 2019. aastast. “Oluline on, et Eesti ei jääks 5G-võrkude ehitamisel teistest riikidest maha. Eestis eeldab 5G turule tulek 700 MHz sageduse välja jagamist täies mahus operaatoritele, nagu seda on Soomes ning mõneski teises Euroopa riigis juba tehtud. Lisaks ka 3500 MHz sageduse kiiret ja mõistlikel tingimustel välja jagamist.”