Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann ütles, et kogu protsess on lihtne ja kaasaegne – kliendil tuleb ainult vaadata kaamerasse ja süsteemi tarkus ning loogika toimivad varjatult taustal. “Praktikas toimub sellel samal hetkel näobiomeetria võrdlus tehisintellekti abil kahe pildi vahel. Võrreldakse vahetult esinduses inimese näost tehtud pilti riigi isikut tõendavate dokumentide andmebaasis olevaga.“

Sarnaselt inimestele otsib näovõrdlust teostav tehisintellekt mustreid, mida ära tunda ja mille põhjal otsuseid langetada. Näovõrdluse puhul on nendeks mustriteks näopunktide omavahelised kaugused. “Näiteks hindab näovõrdlus teiste hulgas silmade omavahelist kaugust, silmade kaugust ninast ja palju muud, kuid nende suhete paika panemine ei ole triviaalne,“ kirjeldas MindTitani juht Kristjan Jansons, kellega koostöös lahendust piloteeritakse. “Tehisintellekti võlu seisnebki selles, et hulga programmeerijate asemel otsustab ja õpib tehisintellekt ise, mis on olulised punktide vahelised suhted ja mis on optimaalseim lahendus,“ kinnitas Jansons.

Mis saab edasi?

Kui tehisintellekt leiab, et tegemist on ühe ja sama isikuga, läheb protsess edasi ja inimene saab tulevikus väljuda mobiilioperaatori juurest juba kehtiva Mobiil-ID-ga. “Juhul kui tehisintellekti võrdluse vastus on negatiivne, jääb inimesel alles võimalus minna Politsei- ja Piirivalveameti esindusse ning lasta end ametnikul füüsiliselt tuvastada, täpselt nii nagu see täna toimib,“ lisas Ploomann.

Hetkel kogutakse piloteerimise käigus andmeid teenuse kasutamisest ja kui piisav andmehulk on koos, hinnatakse koos siseministeeriumiga tulemusi ning vajadusel kohandatakse kas protsessi või tehnoloogilist lahendust. Kui tehniliselt on süsteem toimiv, protsess klientide jaoks vastuvõetav ja lahenduse täpsus vastab riigi poolt ette antud kriteeriumitele, plaanitakse näovõrdlus kasutusse võtta 2019. aasta esimeses pooles.