“Kuid riigi toel ehitatav sidevõrk on vaid üks osa meie koguplaanist. Täiendavalt ehitame veel võrguühendusi nii maale kui ka linna, kus täna kvaliteetset kiiret internetiühendust ei ole. Kui riigi toel jõuame 40 000 hooneni, siis kokku plaanime kiire interneti tuua vähemalt 100 000 kinnistuni ehk kortermaju arvestades ligikaudu 200 000 koduni,“ selgitas Randna.
Arvestades eelkõige Läänemaalt kostunud muret vähese teadlikkuse kohta ja tulles vastu omavalitsuste soovile, avas Elektrilevi võrguga liitumise taotluskeskkonna veebilehe, mille kaudu saavad aasta lõpuni sooviavaldusi esitada kiire interneti huvilised kõikjalt Eestis. Tema sõnul riigi toetust saavate ühenduste arv ei muutu, kuna see esitati juba konkursil, kuid Elektrilevi omafinantseeringuga loodavate liitumiste arv võib suureneda.
“Läänemaal saame internetivõrku ehitada kohaliku elektrivõrguettevõttega koostöös. Sealt piirkonnast tuli meile tõesti vähe sooviavaldusi, kuid anname selleks uue võimaluse. Samas kogume täiendavat huvi üle Eesti ka kõigilt teistelt, kes ei ole veel Elektrilevile kiire internetivõrgu sooviavaldust teinud. Täpsemaid võrgu rajamise plaane maakondade lõikes saame tutvustada siis, kui Elektrilevi on sõlminud konkursi korraldajaga lepingu,“ ütles Randna.
Ta lisas, et erinevalt varasematest maakondlikest digiprojektidest vajab Elektrilevi sooviavalduse registreerimiseks isiku tuvastamist. “Investeeringud on märkimisväärsed ja nende planeerimisel tahame kvaliteetseid andmeid ja läbimõeldud soovi,“ ütles Randna. Tema sõnul ei ole sooviavaldused küll 100-protsendiline garantii võrguühenduse saamiseks, kuid on võrgu hooldus- ja arendamisplaanide ning vajalike tehniliste lahenduste hindamise kõrval üheks oluliseks aluseks ehituskavade tegemisel.
Kogu 5-aastase projekti vältel sidevõrku ehitades teavitab Elektrilevi piirkonnas ehitustöid alustades ümbruskonna elanikke ja ka siis on võimalik täiendavalt väljendada liitumishuvi neil, kes pole seda teinud. Elektrilevi sidevõrguga liitumine maksab kliendile ühekordselt 200 eurot sõltumata sellest, kas ühendus on ehitatud riigi toel või mitte. Igakuise internetiteenuse eest tasub klient oma valitud operaatorile.