Kas veekahjustus on kõige levinum õnnetus telefonide puhul?

Tegelikult see kõige levinum enam ei ole. Kukkumine ja füüsiline kahjustus on ikka enim levinud, aga niiskus- või veekahjustus on selle järel teine.

Kui selline olukord juhtub, et telefon on vees, kas siis üldse on enam midagi teha?

On ikka. Kõigepealt tuleks aku ära võtta, seda muidugi juhul, kui akut saab ära võtta. Tänapäeva telefonidel enam tihtipeale ei käi need ära. Järgmiseks peaks minema hooldusesse. Kõik sellised lahendused, et “paneme riisi sisse” või “kuivatame villaste sokkide vahel”, need ei tööta.

Telefoni sees oleva lakmuspaberi järgi on võimalik aru saada, kas see on märjaks saanud. Selle järgi saab ka hoolduses eristada vee- ja niiskuskahjustust. Lakmuspabereid on enamasti telefoni sees mitmeid ning see lubab ka hinnata kahjustuse tõsidust. Kui mainitud paberid on punased, siis ei loe hoolduses jutt, et käisin vanaema juures õunu korjamas ning telefon vett ei ole saanud.

Ajaga need ise punaseks ei lähe. Kui see puutub niiskusega kokku, siis muutub värv. Igasugune niiskus ei mõju. Näiteks kui käia vihmas, siis samuti värv ei muutu. Telefon peab vett saama.

Millistes olukordades see värv muutuda võib? Mere ääres? Purjetades?

Kui tegu on juba purjetajaga, siis võib juhtuda, et kukud vette ning seeläbi saab märjaks ka telefon.

Tänapäeva põhiline probleem on teismelised. YouTube käib telefonis 24/7 ja sellega käiakse duši all või vanniski. Isegi kui konkreetselt pesema kaasa seadet ei võeta, siis ruum on niiske ja ikkagi see mõjub. Niiskus kondenseerub pidevalt seadme sisse.

Teine väga halb asi, mis saabuvate külmade aegadega kaasneb, on olukord, kus inimene tuleb väljast külma käest ja läheb duširuumi, kus on väga niiske. Sellises olukorras telefon toimib nagu käsn ja imeb niiskuse enda sisse. Üks või kaks korda telefoni ei tapa, aga kui selline käitumine on pidev, siis ajapikku saab seade kahjustada.

Tuttaval oli lugu, kus telefon sai trenni tehes higiseks. Hoolduses aga öeldi, et tegu on veekahjustusega?

Inimesed tihtipeale arvavad, et niiskus- või veekahjustus on olukord, kus telefon kukub piltlikult öeldes kannu ning seejärel ulbib ja mullitab seal. Tegelikult võib taolist olukorda juhtuda ka trennis või tööl ning telefon ei pea konkreetselt vette kukkuma.

Higi on meil teatavasti happeline ning see on isegi veel hullem kui vesi. Samamoodi ka vihma käes olles kui jope on läbinisti märg. Kõik see mõjutab ning võib tekitada kahjustuse.

Kui duširuumist rääkida, siis kas on mingi selge piir ka, mitu korda ma võin telefoni sinna kaasa võtta?

Sellist numbrit päris ei ole. Kui hoolduses võetakse telefon lahti ning töötaja näeb seal silmnähtavaid halle laike (veekahjustusest – toim.) ning indikaatorid on juba punased, siis see läheb veekahjustuse alla. Midagi vaielda seal kahjuks ei ole.

Väga vähe on selliseid juhtumeid, kus mõni logistikafirma on enne müüki seadmeid halvasti hoiustanud ning sedapidi on seadmed veekahjustuse saanud.

Samas on tänapäeval juba paljud seadmed ka niiskuskindlad. Päris veekindlad veel mitte, kuid niiskuskindlad on juba paljud. See katab ära sellised lihtsamad olukorrad nagu vihm või märgade juustega telefoni kasutamine. See on tihtipeale juba sees ka keskklassi telefonidel.

Kui juhtub olukord, kus vaatamata telefoni niiskuskindluse reitingule saab see kahjustuse ning hooldusesse seda ei võeta, siis on see tootja probleem. Kui hoolduses võetakse telefon lahti ning indikaatorid sees on muutunud, siis on tegu veekahjustusega.

Lisaks vaadatakse ka telefoni üldist seisukorda. Näiteks kui telefoni sees on pragu või kui ekraan on katki, siis veekindluse reiting enam ei kehti. Antud reitinguid testitakse mitmete tootjate puhul näiteks vaakumkambrites.

Kui kiiresti peaks veekahjustuse puhul hooldusesse jõudma?

Mingit kindlat aega kuskil kirjas ei ole. Põhimõtteliselt peaks hooldusesse pöörduma nii kiiresti kui võimalik. On võimalik, et ka järgmisel päeval viies ei juhtu midagi, kuid seda garantiid ei ole. Sarnaselt kiirabiga ei ütle ka seal inimesele keegi mingit kindlat aega. Minna tuleks nii kiirelt kui võimalik.

Lisaks eelnevalt mainitule tuleks telefon ka välja lülitada. Kuna osad asjad võivad vaatamata pildi kadumisele voolu alla jääda, siis tasub seade välja lülitada. Mõnikord võib vedada nii, et telefon töötab pärast veekahjustust edasi, kuid on suur oht, et see ei tööta enam nii nagu peaks.

Garantii veekahjustuse korral ei kehti. Lisaks kaovad sellel juhul ka seadmel olevad andmed.

Kui suur on lootus kahjustada saanud telefoni parandada?

Kui telefon on saanud nii palju kahjustada, et on tarvis teha emaplaadi vahetus, siis see üldjuhul ei ole enam majanduslikult mõttekas. Eriti siis, kui telefon on juba paar aastat vana. Tänapäeval on sellisteks olukordadeks olemas ka nutikindlustus. Andmeid see siiski ei päästa.

Tehniliselt on võimalik telefon korda teha, kuid selle tõenäosus hoolduses on enamasti 50/50 ning keegi ei garanteeri, et lõpuks kõik korda saab või andmed tagastatakse.

Täispikka saadet saab kuulata siit.