Ehitisregistri portaal nörritab kasutajaid keerukusega, ministeeriumi sõnul on asi rahapuuduse taga

  • Portaali failide üles laadimiseks on välja töötatud äärmiselt põhjalik failide nimetamise juhend.
  • Register on loodud kasutamiseks Internet Exploreriga.
Ehitisregistri portaaliga peavad kokku puutuma kõik Eesti inimesed, kes midagi ehitavad või renoveerivad. Foto: Margus Ansu/PM/Scanpix

Eestis käib pea kõik ehitusega seonduv mingis osas läbi uue ehitisregistri (EHR) veebiportaali, mille kasutusmugavuse ning tööplatvormide kohta on Geenius mitmeid kaebusi saanud. Majandusministeerium möönab, et sellega harjumine võib olla aeganõudev ja tekitada negatiivseid emotsioone, aga asjad paranevad siis, kui selleks vaba raha ning arendusressurssi tekib.

Geeniuse lugejate sõnul on portaal äärmiselt keeruline ning kasutajamugavus on nullilähedane, mida illustreerib selgelt fakt, et kui portaali tuleb üles laadide taotluste faile, siis failidele tuleb panna täpne nimi pika ja põhjaliku juhendi järgi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Karin Sillmanni sõnul on kasutajate vastukaja portaalile olnud seinast-seina ning kuuldud on nii positiivset kui ka negatiivset. “Kuna ehitusvaldkond on keerukas ja spetsiifiline, siis tavakasutaja jaoks on uue rakendusega harjumine esialgu aeganõudev ning see tekitab ka negatiivseid emotsioone,” ütles ta.

“Samas on ka palju positiivset tagasisidet eelkõige nendelt kasutajatelt, kes on saanud kodust lahkumata oma ehitusalased dokumendid menetletud ning on sellega kokku hoidnud nii oma aega kui ka raha,” lisas ta.

Sillmanni sõnul on olnud palju erinevaid ameteid, kes sooviksid oma tegevusi toetavate uute arenduste esmajärjekorras lahendamist. Tema sõnul näeb ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ehitisregistris arenduspotentsiaal, kuid korraga kõike realiseerida ei ole võimalik.

Failinimede juhiste jaoks tehti eraldi projekt

Geeniuse küsimuse peale, miks on keskkond keeruliselt üles ehitatud ning ka failinimede jaoks on loodud eraldi juhend, vastas Sillmann, et selle põhjuseks on muuta registri sisu kõikidele arusaadavaks. Sillmanni sõnul on failinimede juhis koostatud projekteerijate kaasabil ehk juhise saamiseks hangiti spetsiaalne töö projekteerimisettevõttelt.

Osa ehitisregistri failinimede juhisest.

Sellise väga täpse failide nimetamise süsteemi eesmärgiks on Sillmanni sõnul saavutada olukord, kus oleks võimalik kiiresti võrrelda erinevaid ehitisprojekti versioone ning tuvastada projektis tehtud muudatusi. “Lisaks on need keerulised tähe ja numbri kooslused vajalikud, et arvuti saaks failide üleslaadijale anda kohe tagasisidet, kui midagi on puudu,” ütles Sillmann.

Kasuta Internet Explorerit

Markantne näib ka asjaolu, et ehitisregistri lehelt leiab viite, et seda tuleks kasutada Windowsi operatsioonisüsteemiga ning Microsofti poolt manalateele saadetud ning Edge’iga asendatud Internet Explorer veebilehitsejaga. Selgub, et selle põhjuseks on rahapuudus.

“Selleks et tagada rakenduse töö erinevate lehitsejate ja riistvara keskkondadega, on vajalik kõiki uuendusi testida kõigis toetatavates keskkondades,” ütles Sillmann. “Seni on testimised läbi viidud kasutades Internet Explorer ja Windowsi operatsioonisüsteemi. Plaanis on kohe, kui eelarve seda võimaldab, lisada tugi ka teistele keskkondadele.”

Kasutusmugavus on seatud esiplaanile

Sillmanni sõnul töötatakse hetkel läbi registri kasutajatelt saadud ettepanekuid, et kavandada töid, mis võimaldaksid lubada menetlusprotsessi kasutajasõbralikumaks muuta. “See töö on planeerimise etapis,” ütles ta.

Sillmanni sõnul on planeeritud arendusi palju, mille hulka kuulub ka andmeaida loomine, mis võimaldab kõikidel registri info tarbijatel mugavamalt päringuid teostada. “Avaandmete kasutamine vähendab samuti bürokraatiat, kuna ametiasutustel või registri info tarbijatel ei ole vajadust teha üksikpäringuid, pidada kirjavahetust, vaid nad saavad kasutada andmeaida võimalusi andmete töötlemisel,” ütles ta. “Olulisemate registri info tarbijate vajadustest lähtuvalt koostatakse eelprogrammeeritud päringud, mida saab regulaarselt kasutada. Näiteks statistikaamet on üks oluline registri info kasutaja,” ütles ta.

Lisaks sellele on kavas registrisse tuua info seni registrisse kandmata ehitiste kohta, eesmärgiga tõsta ehitisregistri andmete kvaliteeti. “Ehitisregistrisse kantakse maa-ameti poolt ülelendudega saadud info, kus on nähtavad registris puuduolevad objektid,” ütles Sillmann.

Seoses eelseisva haldusreformiga on samuti kavandatud tööd haldusreformist tulenevate aadresside muudatustega.

Plaan kasutusmugavus ette võtta

Samuti plaanitakse tähelepanu pöörata kasutusmugavuse tõstmisele. “Eesmärgiks on tagada kasutajatele võimalus saada ehitiste kohta järjest täpsemat infot ning veelgi kiirendada menetlusprotsesse,” ütles Sillmann.

“Kuna EHRi tarkvaras menetlusprotsesside loogika tuleneb seadusandluses fikseeritud nõuetest, siis EHRis menetlusprotsesside üldist loogikat eriti muuta ei anna,” lisas Sillmann. “Samas on meil plaanis võtta kasutusmugavuse teema uuesti ette. Peale menetlusloogika silumist püüame võimalusel optimeerida menüüde ülesehitust, et info oleks kergemini üles leitav,” lisas ta.

Ehitisregistri portaali (EHR) loomiseks telliti 2008. aastal erinevad äriloogika ja IT-analüüsid ning 2009. aasta suvel saadi projektile rahastus. Tarkvara võeti kasutusele 2013. aastal. 2016. aastal tehti registrile suurem edasiarendus ehk võeti kasutusele e-teenuste moodul.

Portaali peavad kasutama kõik, kes Eestis puutuvad kokku kinnisvara või ehitamisega, näiteks majaomanikud ja korteriühistud.