Eestis võib deepfake võltsvideote levitamine lõppeda kohtus

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Tüüpiline deepfake video, kus tuntud inimese nägu on sattunud hoopis valesse filmi.

Geenius on varem kirjutanud kulutulena levivast FakeApp tarkvarast ja deepfake videotest, mis lubab võõra inimese näo panna näiteks pornofilmi ning rakenduse meisterliku kasutamise puhul ei pruugi olla arugi saada, et videos on justkui keegi võõras. Selliste videote loomine ei ole aga keelatud, kuid andmekaitse inspektsiooni sõnul võib nende levitamine lõppeda halvasti.

Inspektsiooni avalike suhete juhi Maire Iro sõnul on sellise video levitamine internetis lubatud ainult inimese enda nõusolekul. Kuigi video levitamisele kehtivad piiranguid, siis enda tarbeks võib neid luua nii palju, kui süda lustib.

Seda seetõttu, et eraisiku jaoks kehtib isikuandmete töötlemisel isikliku otstarbe erand. Kõige tavapärasemate näidetena tähendab see seda, et iga inimene võib salvestada isiklikuks kasutamiseks tuttavate telefoninumbreid, kirjutada kalendrisse nende sünnipäevi või hoida isiklikus fotoalbumis pilte, ilma selleks kelleltki nõusolekut küsimata.

Küll aga ei ole lubatud sel moel kokku koondatud andmeid või pilte ilma loata valimatult edasi jagada, kusagil avalikustada ega internetti üles riputada.

Sama kehtib ka võltsvideote puhul. Fotodel või videotes kujutatud inimeste nõusolekuta on seda lubatud teha ainult isiklikuks otstarbeks. Seejuures tuleb tagada, et tulemuseks saadud video kunagi avalikuks ei saa. Isiklikuks otstarbeks saaks näiteks pidada seda, kui neid videoid luuakse seepärast, et õppida mõne programmi kasutamist.

Poliitikud pole erand

Võltsvideoid ei tohi Iro sõnul levitada ka avaliku elu tegelaste kohta ning ei tohi jätte muljet, et nad oleksid teinud midagi, mida nad tegelikult ei ole.

“Seda saab käsitleda solvamise või laimamisena ning sellises olukorras saab laimaja vastu kohtusse pöörduda,” lausus ta.

Inimesel, kellest on selline video avaldatud, on õigus nõuda selle kustutamist. Iro sõnul tuleks esmalt võtta ühendust video avaldajaga ja paluda tal avaldatud video maha võtta. Kui see ei anna tulemust, siis tasub õiguste rikkumisest teavitada (sotsiaal)meediakanalit, kus video üleval on, olgu selleks siis näiteks YouTube, Facebook, mõni blogi või kanal.

“Kui ka sel moel ei õnnestu videot kustutada või kui laimamisega on tekitatud olulist kahju, siis soovitan pöörduda kohtusse,” lisas Iro.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.