Eestis oli möödunud aastal rekordkogus küberjuhtumeid, aga rekordvähe kriise

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Kahtlastelt isikutelt saadetud e-kirjade manuseid ei peaks avama.

RIA küberturvalisuse aastaaruandest selgub, et kuigi eelmisel aastal registreeriti Eesti küberruumis esmakordselt enam kui 10 000 küberturbejuhtumit, siis oli selliseid intsidente, millel oli otsene mõju mõnele riigi ja ühiskonna toimimiseks olulisele teenusele, vaid 122, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja.

Eesti küberturvalisuse seisukohast on kõige olulisemad just need teenused, millel on määrav mõju ühiskonna harjumuspärase toimimise ja inimeste turvatunde jaoks.

Selliseid riigi ja ühiskonna toimimiseks olulist teenust mõjutanud ehk kõrge reageerimisprioriteediga intsidente oli mullu 122. Mõjutatud teenuste seas oli näiteks elektroonilise isikutuvastuse ja digiallkirjastamise kasutus sideoperaatorite võrkudes aga ka tervishoiu- ja pangateenused.

Graafik: RIA

Eestis registreeritud küberturbejuhtumite arv ületas mullu ka esimest korda 10 000 piiri: 2017. aastal käsitles RIA Eesti arvuti- ja andmesidevõrkudes kokku 10 923 juhtumit. Küberturbeintsidendina ehk juhtumina, millega kaasnes otsene mõju teabe või süsteemide konfidentsiaalsusele, terviklusele või kättesaadavusele, tuvastati neist üle veerandi ehk 3162 juhtumit.

Põhjused juhtumite taga on väga erinevad – seadmerikkest ja inimlikust eksimusest pahatahtliku tegevuseni. Nagu varasematel aastatel, on kõige sagedamini endiselt tegu kõikvõimalikku pahavara levitavate veebidomeenide ja e-kirjadega. Kaugeltki iga intsidendi taga pole küberrünne ning paljud ründekatsed ka peatatakse, mistõttu kahju ei tekigi.

Ehkki küberintsidendi võib põhjustada nii inimkäitumine kui ka tehnoloogiarike või loodusõnnetus, moodustab ligi neli viiendikku, mullu üle 2500, intsidentidest tahtlik tegevus ehk küberründed.

Selle näitaja kõrval tingisid administreerimisvead ja tehnoloogiatõrgetest tingitud teenusekatkestused alla 10 protsendi kõigist küberintsidentidest.

Potentsiaali on, töötajaid mitte

RIA märgib ka seda, riigi valmisolek ennetada ja lahendada küberintsidendist põhjustatud hädaolukorda on viimaste aastate jooksul oluliselt paranenud. Siiski on aga väljakutseks oluliste ametikohtade täitmine ja arusaam riigi oluliste teenuste, infosüsteemide ja andmekogude omavahelistest sõltuvustest.

“Küberturvalisuse tagamisse suunatud ressursside maht ei vasta enam valdkonna arengust tulenevatele vajadustele, mistõttu on oluline, et Eesti riik suurendaks investeeringuid nii teadlikkuse tõstmisesse kui infotehnoloogiliste süsteemide arendamisse, testimisse ja turvalisusesse juba teenuste disainimisel,” sõnatakse aastaraamatus.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.