Eesti teeb ajalugu: Uberi äpp hakkab uuel aastal automaatselt infot juhtide teenistuse kohta maksuametile saatma

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
47rs151005b838.jpg

Eesti maksuamet ja Uber hakkavad detsembris koos testima kogu maailmas ainulaadset koostööd, mille käigus edastab Uberi äpp automaatselt info juhtide teenistuse kohta maksuametile, kes omakorda saab selle automaatselt juhtide tuludeklaratsiooni kanda.

Viimased kuud on maksuamet ja Uber tegelenud küsimusega, kuidas täpselt Uberi-juhtide maksustamise protsess välja peaks nägema ning nüüdseks on nad jõudnud nii kaugele, et maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul peaks detsembri teises pooles algama andmete edastamise katsetused.

See, et mõni äpp otse edastab andmeid maksuametile, kes omakorda saab selle info põhjal tuludeklaratsioone eeltäita, on maailma kontekstis täiesti unikaalne nähtus. Seni on pigem olnud küsimus, kas jagamismajanduse ettevõtetest nagu Uber, Airbnb ja teised riigile üldse maksutulu tekib ning kuidas riik selle inimestelt kätte peaks saama. Just sellel põhjusel on paljude riikide maksuametid suhtunud ka Uberisse üsna negatiivselt ning Uber tuli Eestisse juba veidi vastava eelarvamusega.

“Nad tulid valmistuma sõjaks, aga me tegime ettepaneku, et mõtleme juhtide peale,” ütleb Veermäe. "Mõtleks selle peale, miks nad ei taha maksta. Üks asi on see, et alati on mingi arvepidamine, me võiks teha selle asja lihtsaks."

Paari kuu pärast valmis

FIE-dest ja füüsilistest isikutest juhtide andmete edastamisega loodab maksuamet algust teha juba uue aasta esimestel kuudel. Nende juhtidega, kes osutavad Uberile teenuseid OÜ alt, on keerukam lugu, sest seal tulevad mängu käibemaksuerisused ning muud spetsiifilisemad küsimused, mille lahendamiseks läheb rohkem aega. Kui Uberiga teenitud summa on juhil tuludeklaratsioonis, siis saab ta hiljem loomulikult teha sellesse parandusi ning kui ta on FIE, siis ka sealt kulud maha arvata.

See on kaua küpsenud plaan, mille kohta avalikkusesse on seni tilkunud vähe üksikuid, kuid kõnekaid seisukohti.

Oktoobri alguses ilmus väike teade, mille kohaselt maksuamet ja Uber loovad töögrupi, "et analüüsida koostöökohti Uberi globaalse sularahata teenuse ning MTA kontaktivaba aruandluse plaani vahel, mis annaks transpordisektoris maksukohustuste täitmiseks uued võimalused."

Novembri alguses näiteks arutles president Toomas Hendrik Ilves Soomes suurel idufirmade konverentsil Slush koos endise Euroopa Komisjoni digivoliniku Neelie Kroesiga ühtse digituru tuleviku üle ja tõstis seal maksuameti ja Uberi koostöö rahvusvahelise publiku ees esile.

"Selle asemel, et asuda uut ettevõtlusvormi keelama, otsib Eesti lahendust,” rääkis president saalitäiele mõjukatele kuulajatele.

See lahendus on Veermäe ettekujutuses traditsioonilise riigi rolliga harjunud inimeste jaoks ilmselt üsna rabav.

Pane maksuamet oma äppi sisse

Nimelt, maksuameti jaoks pole Uberi-juhtide maksustamine eesmärk omaette, vaid kui kuulata Veermäed pikemalt sellest rääkimas, hakkab välja joonistuma terve filosoofia sellest, kuidas maksuamet jagamismajanduses tegutsema peaks ning kuidas makse koguma.

See polegi väga üle võlli paralleel, kui öelda, et Eesti maksuamet vaatab end selles kontekstis ka kui üht teenusepakkujat, kelle lahendusi idufirmad ja äpitegijad oma toodetesse lihtsal viisil integreerida saavad. Sisselogimise eest hoolitseb näiteks Google, makselahenduste eest mõni teine idufirma ja maksuasjade eest Eesti maksuameti mõni rida koodi.

"See loogika, et sa pead kuhugi riigi süsteemi logima, on minumeelest eilne päev,” ütleb Veermäe. "Mõte on ikkagi see, et kõik oma asjad saaks seal keskkonnas ära teha ja maksuasjad käivad taustal, et sellele ei pea üldse mõtlema."

Näiteks peaks Uberi-juhtide äppi tekkima uue juhi registreerimisel kohe küsimus, et millise ettevõtlusvormi tulevane juht valida soovib. Selle valiku juures oleks piisavad selgitused nende erinevuste kohta, et kõigil oleks algusest peale selge, millised õigused ja kohustused tal on. Sest kui inimene seda alles aasta aja pärast avastab, võib tal tekkida trots.

Kui ettevõtlusvorm valitud, võib tulevikus sealtsamast Uberi äpist ühe klikiga käibemaksukohuslaseks hakata.

Riik soovitab rohelist taksot

Veermäe tunnistab, et kui Uber oma juhtidele peatselt ees ootavatest muudatustest teada andis, loobus üks osa neist Uberist üldse. “Aga mina jälle mõtlen niimoodi, et maksude maksmine tegelikult on normaalsus me peame rohkem teenusepõhiselt sellele lähenema, mitte järelevalvepõhiselt, et kontrollida,” räägib ta.

See, et näiteks juhil on riigiga maksuasjades kõik korras, võiks Veermäe sõnul olla lausa eraldi kvaliteedimärk. “Kui sa tellid omale näiteks taksot ja sa tead, et kõigil on kilomeetrihind üks ja sama, siis sa näed, et see takso on roheline, et tal on riigiga asjad korras. Et ta maksab makse. Seda peaks promoma,” rääkis Veermäe.

Kas kõlab nagu julge visioon? See pole veel kõik.

Maksuamet on viimastel kuudel kohtunud ka teiste jagamismajanduse ettevõtetega ning arutanud nendega, kuidas uut majandust maksustama peaks ning milline viis oleks kellelegi vastuvõetav. Ühe kohtumise ajal taksoäpi Taxofon tegijatega näiteks selgus, et praegu maksavad taksofirmad igasse taksosse paigaldatava taksomeetri eest 3000 eurot.

“See on maksuhalduri pilgu läbi täiesti mõttetu asi, sest makse sealt eriti ei tule,” ütleb Veermäe. “Arutelu käigus jõudsime selleni, et tegelikult võiks taksomeeter üldse mingisugune API-lahendus olla."

Näiteks võiks see olla riigi poolt tehtud või kontrollitud ja heaks kiidetud taksomeetriäpp, mida juhid saaksid tavalise taksomeetri asemel kasutada.

Taksolitsentsid automaatseks

Siit edasi tekib kohe küsimus taksode litsentseerimise kohta.

“Kogu litsentseerimise loogika tuleb minu arvates ümber pöörata,” ütleb Veermäe. "Ärme oleme nii jäigad. Mõtleme mingi äpilahenduse sinna, selle asemel, et igaühel on taksomeeter. Telefonid on ju kõigil olemas. Ja loome siis kliendi jaoks e-arve ka kohe sinna juba."

Ta toob välja neli peamist taksolitsentsi kriteeriumit. Esimene: kas mul on juhiload. Seda saab elektroonselt kontrollida. Teine kriteerium on see, kas autol on ülevaatus ja kas ta vastab nõuetele. Seda saab elektroonselt kontrollida. Kolmas: kas mul on karistatust? Seda saab elektroonselt kontrollida. Viimaseks keeleküsimus, mida saab tema sõnul ka tegelikult elektroonselt kontrollida. Ja viimaseks: klient saab anda tagasisidet ja sellest teenuse kvaliteet tõuseb.

“Paned oma isikukoodi ja süsteem juba kontrollib, et sa oleks need tingimused täitnud,” kirjeldab ta võimalikku tulevast protsessi, mille osas maksuamet on juba majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi inimestega rääkimas käinud. "See võtab tohutult maha asendusbürokraatiat."

Kui uus lahendus Uberiga käima läheb, tahab maksuamet seda laiendada ka teistele samalaadsetele ettevõtetele. Ja Veermäe ütleb, et maksuamet pakkus algselt Uberile välja seda plaani vabatahtlikuna, mitte kohustuslikuna ehk sellega oleksid saanud liituda need juhid, kes seda soovivad, aga Uber ise ütles, et kui juba, siis teeme kõigile kohustuslikuks.

Fotod: Scanpix

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.