Eesti teadlane: LED sinivalgus ajab ööpäeva rütmi sassi, lihtsalt kollasena näiv ekraan ei aita

screenshot_13.png

LED-lampidest tulev sinine valgus on viimasel ajal saanud aina enam kõlapinda. Kuulduste järgi takistab sinine valgus uinumist ning mitmed rakendusteloojad ning tehnoloogiahiiud on oma LED-ekraanidesse sisse ehitanud võimalusi ekraanidest tulevat sinist valgust blokeerida.

Geeniuse lugejetele selgitab elektriinsener ja Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti kunstiakadeemia valgustehnika lektor Tiiu Tamm, mida LED-idest tulev sinivalgus täpselt teeb. Tamm ütleb, et lihtsalt silmale kollasena näiv valgus ei pruugi tähendada, et selles meid ergutavat sinivalgust pole. Tamm on ka proovinud tarkvara, mis arvutis ja mobiilis sinivalgust vähendab ja annab soovitusi, kuidas selle mõju vähendada. 

Mida sinine valgus endast täpselt kujutab?

Sinivalgus on nähtava valguse sinise spektri osa.

Miks sellest viimasel ajal nii palju räägitakse?

Probleem tõstatati prantslaste poolt 2009. aastal, kui avastati, et leedvalguse (LED-idest ehk valgusdioodidest erituv valgus – toim) mõjul läks inimeste ööpäevarütm sassi. Laboratoorsete uuringute käigus võeti ette ka traditsioonilised lambid ja selgus, et valgusallika liik ise ei olegi tähtis, vaid sellest saadav valgus.

Tehnika areng on toonud nutiseadmed igasse koju, kooli, lasteaeda, kus neid kasutatakse probleeme teadvustamata. Noored pered jätavad oma lapsed nutiseadmete kasvatada teadmata võimalikest kahjustustest.

Täna on probleemiks pigem see, et noored ja lapsed on pidevalt oma nutiseadmetes kinni ja nende silmades on avastatud võrkkestal sinivalgustundlike rakkude degeneratsioon. Praegusi noori ähvardab mõne aasta pärast pimedaks jäämine, kui oma käitumismudelit ei muudeta ja teadlike inimeste poolt selgitustööd ei tehta.

Muuseas, ka kollase näiva valgusega leedlambil võib olla sinivalgus und peletavas alas sama tugev kui valget näivat valgust andvas leedlambis.

 

Kuidas sinivalgus inimest mõjutab?

Kogu nähtava valguse ala, mis on kokkuleppeliselt 380 –780 nm, loetakse tervise seisukohalt oluliseks. Looduses on kõik nähtava valguse lainepikkused esindatud. Tehisvalguses on osa valguse lainepikkusi puudulikult esindatud või puuduvad üldse, teine osa aga üle võimendatud.

Nendel inimestel, kes päevad läbi viibivad tehisvalguse käes, jääb osa vajalikust valguse tervistavast mõjust saamata. Kokkuvõttes viib see mingi organi haigestumiseni. Sinivalguse mõjudest hakati rääkima seoses leedvalgustusega, mille kiire areng ei jätnud aega selle mõjude uurimiseks. Nii hakati tähele panema, et leedvalgustus lööb osadel inimestel ööpäevarütmi sassi. Seda osati selgitada sajandi algul avastatud silma põhjas oleva melanopsiini sisaldava ganglionrakukese abil. Nimelt on need ganglionrakukesed tundlikud valguse sinisele spektriosale, eriti vahemikus 480 –490 nm.

Seda lainepikkust sisaldav valgus ütleb ajukeskusele, et päev on saabunud ja unehormooni tootmine vereringesse tuleb lõpetada. Kõik inimesed ei ole siiski sinivalguse sellele spektrialale väga tundlikud. Tundlikkus võib erinevatel põhjustel ja elueas muutuda. Sellel spektrialal on nii eelised kui puudused. Eelis seisneb inimese päevaks käivitamises, puuduseks aga õhtune und pärssiv mõju, kui inimene peab valmistuma öiseks puhkuseks.

Teine lainepikkusala, millest sinivalguse probleemide tekitajana räägitakse, ei ole täna veel lõpuni määratletud, see jääb vahemikku 380–450 nm. Osad optometristid tunnistavad kõige kahjulikumaks alaks 400 – 420 nm, teised 430-440 nm. See lainepikkusala muutub kahjulikuks siis, kui satub otse silma põhjas asuvatele võrkkestal olevatele sinise spektri suhtes tundlikele rakukestele hävitades neid aja jooksul.

Vanurite silmahaigused, mis vanasti kimbutasid neid peale seitsmekümnendaid eluaastaid, on selle tulemus, kuna elu jooksul saab inimene loodusvalguses viibides selleks piisava annuse kätte. Ka katarakti teket seostatakse sinise spektri liiga tugeva mõjuga sinisetundlikele võrkkesta rakukestele. Tänu tehnika kiirele arengule on vanurite silmahaigused jõudnud aastaisse 40+ ja nooremateni. Sinivalguse suhtes tundlike rakukesteni jõuab valgus ainult siis, kui langeb seisvale inimesele silma alates horisontaalist ülespoole kuni 45 kraadi.

Kõige tundlikumad sinivalguse suhtes on lapsed, eriti väikelapsed, kelle silmalääts ei ole veel väljaarenenud ja vanurid, kelle silmalääts ei lase enam sinivalgust nii hästi läbi. Samuti ka teatud haigusi põdevad inimesed või valgustundlikkust tekitavaid ravimeid tarvitavad inimesed, aga ka valgustuserialaga seotud inimesed, kes silmi kaitsmata lähedalt valgusesse otse sisse vaatavad. Sinivalgusel on samuti negatiivseid mõjusid inimese nahale, kuid sellest ei oska ma kahjuks rääkida.

Milline on kõige ohtlikum sinivalguse allikas?

Ei saa nimetada kõige ohtlikumat allikat, sest kõik sõltub valguse enda spektrist, selle värvustemperatuurist ehk näivast valgusvärvist, valguse silma langemise nurgast ja kaugusest ning ka intensiivsusest.

Mida väiksem valgusallikas paistab lähedalt otse sinise spektri tundlikele võrkkesta rakukestele, seda ohtlikum. Üldiselt loetakse ohuallikateks leedvalgustid ja -lambid, kui need on paigaldatud liiga madalale ja tekitavad meis vastumeelsus- või ärapööramisreaktsiooni, kuid samuti ka meie nutiseadmed, mida kasutades vaadatakse neisse lähedalt otse sisse. Aga sama hästi võivad ohuallikaks olla ka luminofoorlambid, metallhalogeniidlambid jms, mis on valesti paigaldatud ja isegi hõõglamp, mis asub otse silmade lähedal ja on katmata. Ohtliku sinivalguse piiramiseks sisevalgustuses on välja töötatud tabelid, mis näitavad valguse näivast värvist sõltuvat silma langeva valguse valgustustiheduse lubatavat maksimaalväärtust.

Kas ekraanidele taustavalgust andvad LED-tuled erinevad kuidagi lambipirnis olevatest LED-tuledest?

Ei erine. Kuigi valgustustehnikas on nüüd saadaval ka parema spektriga leede, siis sageli on need tervise seisukohast isegi halvema spektriga. Nii palju, kui olen mõõtnud oma tudengite telefoniekraanide spektrit, siis seni väga hea spektriga taustavalgust telefonides kohanud ei ole, valgustites aga küll. Mõnes mõttes on see isegi hea.

Mida teevad sinivalguse filtrid, mida mõned rakenduste ning seadmete loojad reklaamivad kui "und parandavaid lahendusi"?

Kui rakendus alandab und peletavat lainepikkusala absoluutväärtuses märgatavalt, siis kindlasti on neist kasu. Paraku kõik rakendused seda ei tee. Mõni lisab ainult punase tausta ekraanile, kuid sinivalguse ala ei puuduta üldse.

Kas säärased filter-programmid töötavad, arvestades, et taustavalgus töötab ikka endiselt ning sellele lisatakse vaid teine värvikiht?

Apple teatas jaanuaris, et lisab oma uutele nutitelefonidele sinivalguse filtri. Näinud ja mõõtnud seda ei ole. Küll aga olen mõõtnud juba kümnete sinivalgusfiltreid lubavaid rakendusi oma Androidiga telefonile.

Tõepoolest osad neist ainult hämardavad ekraani, mida saab igaüks ka ise teha, kuid viimasel ajal on tekkinud ka selliseid rakendusi, mis päris hästi võtavad sinivalgust ekraanil maha. On ka selliseid, mis hämardavad või muudavad taustavalgusvärvi geograafilise asukoha kellaajast sõltuvalt. Nende rakendustega tuleb harjuda. Kui veel silmad ei ole nutiseadme kasutamisest kipitama või valutama hakanud, siis sageli need rakendused ei meeldi.

Kui olete mõnda sellist rakendust proovinud, siis milline töötab teie arvates kõige paremini?

Oma arvutile panin juba eelmisel aastal f.lux programmi peale, kuid iga kord, kui ekraan hakkas pimeduse saabumisega hämarduma ja taustavärv soojemaks muutuma, kasutasin programmi sisse ehitatud võimalust tunniks ajaks seda määrangut tühistada… kuni ühel nädalal olin täispäevad arvuti taga ja mingil hetkel tundsin kõrvetavat valu silmades. Mõistsin, et olin liiale läinud. Nüüd on f.lux programm nii mu lauaarvutis kui ka sülearvutis ja enam ei häiri see taustvalguse muutus, isegi meeldib, sest rahustab mu silmi. Ka ei pane ma rakenduse tööd enam tähelegi.

 

Milline värv on inimestele parim päeval? Milline enne uinumist?

Viimastel aastatel on valguse tervisemõjudele ja sellealastele uurimistöödele pühendatud palju aega. Kõikide teadlaste arvamused siiski ei kattu. Osad pooldavad biodünaamilist valgust ehk loodusele sarnast valgusvärvi muutumist, teised leiavad, et selle järgimine on eriti meie laiuskraadil keeruline.

Teadlased ja praktikud on vähemalt üksmeelel, et sinakas valgus äratab meid üles, ergutab, paneb mõistuse kiiremini tööle, aitab kiiremini teha otsuseid, reageerida kiirelt jne. Kollakas valgus, kus sinine valgusspekter peaaegu puudub, aitab ajukeskusel toota vereringesse unehormooni, lõõgastab, teeb olemise mõnusaks…

Seega valge ja sinakas valgus sobiksid just päeval ja kollane hubane valgus õhtul. Kuid on inimesi, kellele päevavalguse sarnane valgus üldse ei sobi. Need on valgustundlikud inimesed, kes ka sompus ilmaga panevad päikeseprillid ette.

Mida saaks iga inimene ise teha, et ennast ohtude eest kaitsta?

Arvutile ja nutiseadmetele sinivalguse eest kaitsvad programmid peale, puhata aegajalt silmi.

Kui puudub vajadus arvutis või nutiseadmes istuda, siis mitte kasutada neid igavuse peletajana. Pigem minge õue ja nautige loodust.

Lastele ei peaks nutiseadmeid varakult kätte andma. Kui see viga on juba tehtud, tuleb neile ohte selgitada ja kokku leppida reeglites, millal neid õhtul mitte kasutada jne.

Valguslahendus tööl või kodus peaks olema selline, mis ei koorma silmi. Kui siiski on valgustuspaigaldises töökohas tehtud viga või tuleb töötada tingimustes, kus valgus otse silma paistab, aitavad ka sinivalguse spektrimõju vähendavad prillid. Nende hankimiseks tuleks kindlasti eelnevalt uurida, millises lainepikkuses ja kui palju need kaitsevad.

 

Foto: Tiiu Tamm "Terevisiooni" saates