“Krattide kasutuselevõtul räägime kitsast tehisintellektist, mis tähendab, et kratt on võimeline käituma intelligentselt ühes kitsas valdkonnas. Näiteks kuuluvad siia lahendused nagu hääle- ja pildituvastus, juturobotid ja robotmasinad,” lisas ta.

Tärkavate tehnoloogiate rakendamisel tuleb seejuures maandada riskid, näiteks toote- või disainivead. Samuti tuleb paika panna, kes probleemide korral vastutab.

TalTechi õiguse instituudi professor Tanel Kerikmäe sõnul on tehisintellekti tõhusa ning maandatud riskidega kasutamise eelduseks ajakohane ning paindlik õiguslik raamistik. “Selge juriidika annab meie majandusele konkurentsieelise, samuti toob uusi investeeringuid ja innovatsiooni,” rääkis ta.

Riigikantselei strateegiadirektori Henry Kattago sõnul ei ole Eestis olnud väga palju arutelusid intelligentsete tehnoloogiate testimisest ja kasutamisest, mistõttu on selline diskussioon väga oluline.

“Iseõppiv tehnoloogia on saamas osaks inimeste igapäevaelust. Seega on oluline harjuda mõttega uuest normaalsusest ning leida kõigile olukordadele võimalikult lihtne ja selge regulatsioon,” märkis ta.

Tööd rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Analüüsi tulemused valmivad 2019. aasta aprilli lõpuks. Õigusanalüüs on üks osa krati ekspertrühma tööst.