2. Paneme töötajad arvuteid tundma

Järgmine siht on suurendada töötajate IKT-oskuseid. Ühe suunana jätkub programm, kus varasema IT-kogemuse ja -hariduseta inimesed saavad endale selgeks teha näiteks programmeerimise algtaseme ja proovida leiba teenida IT-ettevõttes. Esimesed 40 inimest on katsegruppides tänavu jaanuaris juba õppimist alustanud, kokku peaks nii saama mõne programmeerimiskeelega tuttavaks 500 inimest. Teine suund on konkreetselt tööstussektori töötajate IKT-oskuste suurendamine, millega plaanitakse nelja aastaga koolitada 3000 inimest, neist 60% metsa- ja masinatööstusest. Mõlema tegevuse eelarve aastate peale kokku ligikaudu 2,2 miljonit eurot.

3. Leiame maailmast 2000 IT-spetsi

Kolmandana näeb ministeerium, et juurde tuleks tuua IT-spetse ka väljast poolt Euroopa liitu – seda on häälekalt oodanud nii suurettevõtteid koondav ITL kui ka idufirmad. Ministeeriumi slaidides kannab tegevus nime “2000 IT-spetsi projekt”, kelle Eestisse meelitamiseks peaks lõpuks korda tehtama Eestisse tööle asumisega seotud avalikud teenused (üks keskne e-keskkond), nõustamine, turundamine, kohanemisteenuste arendamine, õpe rahvusvaheliste perede lastele jne.

Palo esitles arvutusi, mille kohaselt 2000 uut töötajat, kellele IT-firmad maksavad keskmiselt 2500 eurot brutotasu, süstiks igal aastal Eesti majandusse 80 miljonit eurot. Et nii palju IT-spetse Eestisse tuleks, plaanib riik kulutada viie aastaga kokku 10 miljonit eurot.

Suurimaks küsimärgiks jääb sobiva lähteriigi leidmine. Kui pressikonverentsil arutati Ukraina programmeerijate nutikust ja geograafilist lähedust, meenutas iduettevõtja Karoli Hindriks, et “Ukraina programmeerijaid tahab ka Silicon Valley”.

4. Ennustame andmebaasidega tulevikku

Kolme aasta peale on kavas kulutada kaks miljonit eurot andmekaeve edendamiseks. Tegu on praegu kõige hägusema, kuid potentsiaalselt kõige revolutsioonilisema plaaniga.

Idee on e-riigi andmebaasides oleva big data abil nutikate otsuste tegemine. Kuna näiteks maksuametile tuleb deklareerida rohkem kui 1000-eurosed arved, annab see üsna reaalajas pildi erinevate majandussektorite ja valdkondade hetkeseisust. See võiks aidata prognoosida, kus tuleb buum ja kus krahh. Ent big datat leidub riigi andmebaasides veel rohkem, kui keegi oskaks praegu kasutada.

Raha eesmärk oleks kutsuda nii teadlased kui ka rahvusvahelised ettevõtjad hangete abiga uurima ja katsetama, mida me selliste suurandmetega paremini teha saaksime. “Loome justkui liivakasti, kus võiks erinevaid asju katsetada,” selgitas ministeeriumi uus IT-asekantsler Siim Sikkut. “Aga muidugi jälgides andmekaitse reegleid,” lisas ta.

5. E-residentsus saab vihma käest tuppa

“Alles paar aastat tagasi oli e-residentsus paari inimese uuenduslik idee,” meenutas e-residentsuse projektijuht Kaspar Korjus. Toetust anti esialgu selle jaoks veidi üle 20 000 euro. Nüüd antakse Eestile meeletult rahvusvahelist tuntust toonud projektile korralikku tuge ja kutsutakse justkui vihma käest tuppa.

Järgmiseks kolmeks aastaks peaks saama e-residentsuse projekt 8 miljonit eurot, mis peaks olema lollikindel investeering.

E-residentsuse meeskonna arvutuste põhjal toob iga 100 eurot e-residentsuse turundusse juurde viis uut e-residenti, kellest üks asutab ettevõte, mis toob aastas Eesti majandusele üle 4000 euro tulu. 2020. aasta lõpuks peaks sellise loogika järgi edasi minnes 20 000 e-residentide ettevõtet Eestile majandusse tooma 86 miljonit eurot.

“Täna on mul uhke olla eestlane,” rõõmustas Korjus.

Miljoni euroga tehakse uueks ka e-Estonia showroom, mis on keskne koht Eesti IT-edusammude tutvustamiseks väliskülalistele.

6. Targa linna andmed avatuks

Viis miljonit eurot läheb nelja aasta jooksul projektidesse, mis kasutavad ava-andmed transpordi kui muude avalike teenuste valdkonnas. Idee on rahastada näiteks uusi transpordilahendusi maapiirkondades sõidujagamise või mobiilirakenduste näol, mis kasutaks ära avaandmeid.

Ettepanekud, mida infotehnoloogiaminister esitles, töötatakse täpselt lõplikult välja IKT valdkonna arenguprogrammi kontseptsioonina järgmise aasta jaanuariks. Selle eelarve on iga-aastaselt 10 miljonit eurot alates aastast 2018.