“Minu arvates ei saa väita, et võrkturundusega turule tulek oleks iseenesest midagi kahtlast või takistaks uute krüptovaluutade turuletulekut. Õiguslikult ma ei näe siin probleemi,” ütles Lätt.

“Uute krüptovaluutade ja plokiahela tehnoloogiale rajatud teenuste turuletoomise osas on pigem probleem õigusliku regulatsiooni ebaselguses ning seda nii Eesti kui ka laiemalt Euroopa Liidu tasandil.”

Uue krüptovaluuta puhul peaks tutvustama riske

“Tähtis on see, et need, kes uue krüptovaluutaga turule tulevad, oleksid usaldusväärsed ja läbipaistavad. Võimalikult palju suhtleksid potentsiaalse sihtrühmaga, avalikkuse ja vajadusel ka regulaatoritega. Kui tegemist on nn müntide esmase pakkumisega (ICO ehk initial coin offering), siis seda enam on oluline selgitada, milleks raha kogutakse, mis see teenus või toode on ning mis on lubadused ja riskid. Loomulikult tuleb sinna juurde lisada ka õiguslikud kommentaarid, sh vastutust reguleerivad tingimused,” sõnas Lätt.

Kui eilses Geeniuse loos väitsime, et enamjaolt kõigi krüptovaluutadega käib kaasas nn white paper, mis sisaldab probleemipüstitust ning lahendust, siis Lätti kinnitusel ei eksisteeri selle tegemiseks nõuet. “Dokumendi pealkiri ei loe, loeb, et infot oleks jagatud. Tavaliselt jagatakse ICO raames informatsiooni lisaks white paper´ile ka eraldiseisvas õiguslikus dokumendis. Selle puudumine võib olla probleemiks emitendile – keegi ei julge investeerida, raha panustada või annetada. See on elementaarne, et mida rohkem infot sa annad ning selgitad riske, seda suurem tõenäosus on, et projekt või ICO õnnestub,”.

Lätt tõi välja, et müüja (s.o ICO korraldaja) peab lepingueelsete läbirääkimiste käigus (ehk enne müntide müüki ehk ICO käigus) esitama kogu info, mis võib olla teisele poolele (ostjale või investorile) oluline, näiteks kasutatav ahel, mündi edasine arendamine jms.

Oluline nii meeskonna taust kui ka dokumentatsioon, koodi näitamisest ei piisa

Lätti sõnul ei ole ta Dagcoiniga põhjalikumalt tutvunud, kuid talle tundub, et see krüptovaluuta on ICO eelses müügis.

“Testitakse, mida üldsus arvab, kas keegi on valmis sellesse raha panustama. Tegemist ei ole ICO’ga. Eeldan, et seetõttu ei olegi neil kodulehel põhjalikku dokumentatsiooni. Minu, kui advokaadi, soovitus on, et mida rohkem sa selgitad ja dokumenteerid, seda parem on. Seda usaldusväärsem sa oled ning see aitab maandada vaidlusriski, näiteks kui keegi pettub ja soovib raha tagasi nõuda,” rääkis Lätt.

Tema sõnul on heaks tavaks ka see, et toote või teenuse juurde antakse infot ka tiimiliikmete osas.

“Kuna ICOga kogutakse tavaliselt raha uue toote või teenuse arendamise jaoks, siis kui vastav arendus jääb pooleli, väheneb ka mündi väärtus. Seega on arendusmeeskonna pädevus ostja jaoks väga oluline. Adekvaatse info jagamine arendusmeeskonna kohta on tavapärane ning see suurendab ettevõtja usaldusväärsust. Ma saan aru, et paljud krüptovaldkonna inimesed arvavad, et läbipaistvuse tagab ainuüksi see, kui ma teen kättesaadavaks konkreetse koodi. Ma arvan, et see ei pruugi olla piisav. Advokaadina lisan juurde, et sõltuvalt konkreetsest projektist, tuleb õiguslike riskide maandamiseks koostada ka juriidiline dokumentatsioon ja suhelda finantsvaldkonna regulaatoritega. Sõltuvalt ICO struktuurist võib olla vajalik kooskõlastada ICO läbiviimine regulaatoriga,” leidis Lätt.

“White paper`i (või korralikult dokumenteeritud müügitingimuste) tegemine on nii ICO korraldaja kui ka ostja jaoks vajalik. ICOt ehk müntide esmapakkumist reguleerib Eestis peamiselt võlaõigusseadus. Kui müüdavate müntide omadusi ja kvaliteeti pole kokku lepitud, siis peab krüptovaluuta sobima selle kasutamise otstarbele ja vastama keskmisele kvaliteedile. Võiks tekkida küsimus, kas see uus krüptovaluuta peab olema vabalt kaubeldav ja likviidne nagu bitcoin ja paljud teised krüptovaluutad. Kui müüakse uut valuutat ja see pole kaubeldav või likviidne, siis ei pruugi uus münt vastata keskmisele kvaliteedile. Lisaks võiks keskmine kvaliteet tähendada nõudeid ka plokiahela turvalisusele, kaubeldavuse kiirusele (uue ploki loomise kiirus), müntide loomise kiirusele ja võimalikkusele, transaktsioonikuludele jms. Seega on oluline, et mündiga seotud aspektid oleks eelnevalt paigas. Kui need pole paigas, siis võib ostjal olla õigus kahju hüvitamisele ning sõltuvalt kohaldatavast õigusest ja kahju iseloomust võib kahjunõue ületada ICO enda väärtust. Seega soovitan emitentidele mitte teha ICO-sid n-ö põlve otsas, vaid tellida ICO white paperi ja muud dokumendid professionaalsete õigusnõustajate käest, kes oskavad vähendada ICO-ga seotud riske nii ICO korraldajate kui ka investorite jaoks,” rõhutas vandeadvokaat.