Eesti kaitsevägi loob 300-pealise häkkerite üksuse, mis hakkab vajadusel ka füüsilisi sihtmärke ründama

USA armee küberkaitse operatsioon. Foto: Reuters/Scanpix

Eesti kaitseväes alustab järgmisel aastal tegevust küberväejuhatus, mis peale kaitse hakkab vajadusel ette võtma ka küberrünnakuid nii virtuaalsete kui füüsiliste sihtmärkide vastu.

“See hakkab täitma küberoperatsioone kogu spektrumis, mis tähendab nii kaitset kui vajadusel ka rünnet,” selgitas kaitseministeeriumi asekantsler Erki Kodar täna Tallinnas rahvusvahelise pressiga kohtudes. Kodar täpsustas, et Eesti ei plaani kasutada küberväejuhatuse võimekust ainult küberruumis tegutsemiseks, vaid vajadusel ka teistes sõjapidamise valdkondades ehk teisisõnu ka füüsiliste sihtmärkide ründamiseks.

“Kogu selle tegevus peab muidugi lähtuma Eesti seadustest ja olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega,” kinnitas Kodar.

Hetkel käib küberväejuhatuse ettevalmistamine, üksus peaks tööd alustama 1. augustil 2018 ja saavutama täieliku töövõime aastaks 2020. Selleks ajaks peaks küberväejuhatuses teenima 300 inimest.

Küberväejuhatus ehk cyber command pole maailmas ega NATO liitlasriikides väga levinud. Samasugune üksus toimib juba näiteks USAs, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis, järgmisel aastal lisandub nimekirja Eesti.

Küberväejuhatuse loomine on osa kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavast.