Eestisonviimase kolme aasta jooksul jagamismajanduse käive kasvanud 7,5 korda. Seejuures ulatus näiteks seitsme teenusepakkujaga transpordisektoris käive 2015. aastal pea 323000 euroni,majutuse- ja reisikorralduse valdkonnas olisamal aastal platvormide käive aga lausa 2,5 miljonit eurot ning teenusepakkujaid oli turul mitmeid, nende hulgas ka Booking.com ning AirBNB.
Eesti jagamismajanduse arengut tutvustabmajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ning Technopolis Group Eesti OÜ ja Ernst & Young Baltic ASi poolt läbi viidud värskeuuring.
Käibe poolest on kõige Eestijagamismajanduses kõige suurem inimeselt inimesele laene vahendav Bondora,millele järgnevad Booking.com ning Airbnb. Neljandalt kohale leiab ettevõtte GoWorkABit ning viiendalt Omaraha. Taxify ning Uber hoiavad vastavalt kaheksandat ning üheksandat kohta.
Finantsteenused on ka üks suurima käibega jagamismajanduse valdkondi Eestis.Eestis registreeritud platvormidel tehtud tehingute kogumahud ulatuvad 128 miljoni euroni, hinnanguline turumaht oli 2015. aastal kaheksamiljonit eurot.
Töötajate hulga hindamine on keeruline
Uuringu autorite sõnul on keeruline hinnata, kui palju inimesi jagamismajandust viljelevate ettevõtete jaoks töötab, kuid oletuste kohaselt on võimalik öelda, et näiteks transpordisektoris on tänu jagamismajandusele tekkinud 250 täistööajaga töökohta ning majutuse valdkonnas koguni 730 täistööajaga töökohta.
Maksulaekumised näitavad, kuidas transpordisektoris langes aastatel 2014-2015 taksoteenust osutavateettevõtete tasutud tööjõumaksud ühe protsendi võrra, samas sõidujagamisteenustetööjõumaksud tõusid 57%. Sarnast muutust on näha ka muude riiklike maksude puhul, kus taksode poolt tasutud maksud langesid 3% ning sõidujagajate poolt tasutud maksud tõusid 122%.
Uuringu läbiviijad märgivad, et jagamismajandus on perioodil 2011–2015 olnud kiires kasvufaasis, kasvades kuni 80%. Tavamajanduse ettevõtete käive on samal ajal kasvanud keskmiselt kuni 5%.
Selline kiire kasv on iseloomulik äsja turule tulnud ettevõtetele, mis käivitamise faasis kasvavadki väga kiiresti – jagamismajanduse ettevõtted on kõik alustanud tegevust peale 2007. aastat, enamus ettevõtteid aastatel 2011-2012, mis selgitab nende kiiret kasvu alates 2013. aastast.
Jagamismajandus kasvatab inimeste ettevõtlikkust
Uuringu autorite hinnangul on jagamismajanduse edu taga tehnoloogia areng ning soodne ettevõtluskeskkond. Lisaks märgitakse, et jagamismajanduses osalemine annab ettevõtlikele inimestele võimaluse teha esimesi samme ettevõtjatena ehk alustada oma teenuste või ressurssidepakkumistilma, et sellega kaasneks kohe liigseid riske ja vajadust suure algkapitali järele. Kui teenuse ärimudel toimib, asutatakse tihti järgmise sammuna ka äriühing. “Seega toetab ettevõtlikkuse positiivne foon ühiskonnas ühelt poolt jagamismajanduse arengut, teisalt aga võimaldavad jagamismajanduse platvormid inimestel alustada ettevõtlusega tegelemist,” märgitakse uuringus.
Heaks näiteks sellest on Eestis asutatud väikeettevõtete arv. Ettevõtlikkuse taset ühiskonnas võib kaudselt iseloomustada uute loodud ettevõtete arvu näitaja kaudu. Kui 2009. aastal asutati Eestis 6032 ettevõtet, kus töötas 1-9 inimest, siis 2014. aastal oli selliste ettevõtete arv 10 334 ehk kasv on olnud 14% aastas.
Väljakutsed: regulatsioon, töösuhte puudumine
Uuringu autorid toovad välja ka mitmeid väljakutseid, mis jagamismajandust juba praegu mõjutavad. Üheks selliseks võib olla liigne regulatsioon. Autorite sõnul võib liigne regulatsioon pärssida inimeste tegevust, näiteks soovi ja valmisolekut ettevõtlusega tegeleda ning seega ka majandust üldiselt.
Samuti on probleemiks klassikalise töösuhte puudumine. Kuna jagamismajanduse puhul tekivad tihti töösuhted, mida on keeruline reguleerida ning mille tõttu võivad kaduda hüved, mida tavapärased töölepingud annavad. Samuti on keeruline mõista, kellel on maksude maksmise kohustus.
Ettevõtete ja Eesti majandusnäitajate kohta käivaid andmeid koguti läbi Eesti ettevõtete äriregistri, uuringus osalenud ettevõtete ning avalike andmebaaside. Vaata uuringuaruannet siit.
Avafoto: Taxify asutaja Markus Villig võtab president Kersti Kaljulaiult vastuparima noore ettevõtja preemia (Eero Vabamägi/PM/Scanpix)
