Eesti IT-firmad tegid võimsa tulevikuplaani, aga… kolme asja pärast läheb kindlasti tüliks

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Ivo Suursoo tutvustas IT-sektori nägemust, kuidas Eestit edasi viia. Foto: Hans Lõugas

Iga Eesti laps peab saama tehnoloogiahariduse, peame olema valmis tarku välismaalasi tööle võtma ja iga ettevõte Eestis peab mõtlema, kuidas teha nutikas toode, mitte lihtsalt toode. Seda ootab Eesti IKT-ettevõtteid esindav liit oma äsja avaldatud visioonis “Nutikas Eesti 2030”.

“Me tunneme, et Eestis ei võeta tõsiselt neid sõnumeid, mida maailmas on juba aastaid räägitud,” ütles infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu president Ivo Suursoo viidates hoiatustele ja ennustustele, et digitaliseerimine muudab kõike.

“Eestis pole narratiivi selleks, et igast ettevõttest saab IT-ettevõtte, ärijuhist saab digitaliseerimise juht, igaühest saab tehnoloogiainimene, igast riigist saab IT-riik,” rääkis Suursoo ajendist, miks 10 kuud on koostatud visioonidokumenti, mida on aidanud teha 35 inimest.

Mitu ettepanekut, mille üle vaidlus tuleb

ITLi visioonis on kohti, mis kindlasti tekitavad teravat diskussiooni.

Üks võib olla uue poliitilise ametikoha asepeaministri loomine, kellel oleks võim digitaalset muutust riigisektoris läbi viia. “Meie visioonis peavad riigi teenused nähtamatult kõiki haldusalasid läbima. See ei saa olla ainult ühe asekantsleri töö. Tema ainus töövahend on isiklik šarm, ühtegi muud töövahendit pole,” põhjendas Suursoo.

Teine võimalik punane rätik on plaan teha Eesti eduloo osaks tööjõu sissetoomine, kuigi ITLi visioonis on see väga täpselt piiritletud: luua tuleks kõrget lisandväärtust loovate nutikate välismaalaste kaasamist toetav keskkond.

Kolmas vastuoluline teema on see, kui palju automatiseerimine seniseid töökohti kaotab, kui üldse. Analüütikute seas pole üksmeelt, kas tehisintellekt ja automatiseerimine absoluutsummas töökohti ära võtab või tekib neid hoopis juurde.

ITLi visioonis on mõlemad protsessid igatahes väga olulised: Eesti majanduse lisandväärtuse kasvust 1/3 peab tulema just tehnoloogiate, automatiseerimise ja robotiseerimise rakendamisest. Teine 1/3 lisandväärtuse kasvust peaks tulema teadus- ja arendustegevuse rakendamisest.

Vaata ITLi visooni siit:

Märksõnad: ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.