Eesti idufirmad küsivad riigilt 10 000 inglisekeelset koolikohta välismaa talentide lastele

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
1th26aug13z374.jpg

Eesti idufirmad ootavad riigilt tuhandete inglisekeelsete koolikohtade tekitamist, et sinna saaksid õppima asuda Eestisse meelitatavate välismaa talentide lapsed.

Koolikohtade tekitamise mõtte käisid Eesti idufirmade esindajad välja veebruari alguses ettevõtlusminister Liisa Oviiriga kohtudes. Nende sõnul on välismaa talentide Eesti idufirmadesse palkamise puhul just vastuvõetava hinnaga inglisekeelsete koolikohtade puudumine üks suuremaid probleeme.

Endine Skype Eesti juht ning praegu idufirmas Pipedrive töötav Tiit Paananen tegi ettepaneku võtta eesmärgiks luua Eestisse 10 000 inglisekeelset koolikohta ning pöörata praegune probleem võimaluseks. See annaks tema sõnul välistalentide meelitamisel kasutada koolikohtade olemasolu ühe argumendina, miks välistöötajad võiksid Eestisse kolima.

60 000 eurot aastas kooli eest

Idufirma Lingvist asutaja Mait Münteli sõnul on Lingvist toonud Eestisse praeguseks viis-kuus välismaalasest töötajat ning lastega töötajate palkamisel on kool töötaja jaoks esimene küsimus. "Kui peres on kaks-kolm last, siis on 60 000 eurot aastas haridusele väljaminek," ütles ta. "See peab ikka väga kõva talent olema, kelle sa tahad sel juhul siia tuua."

"Kes on talendid, kas need, kes on ülikoolipingist äsja püsti tõusnud või need, kes on oma karjääri tipul?” rääkis Müntel. "Kui me tahame selliseid talente, siis igal juhul neil on pere ja lapsed."

Scanpix

Ka idufirma Monese juhtkonda kuuluv ning enne idufirmat ZeroTurnaround juhtinud Riina Einberg nimetas just inglisekeelse hariduse küsimust üheks kõige olulisemaks, millega idufirmad praegu silmitsi seisavad.

"Õppemaksud on üüratult kallid, me räägime 8000 või 16 000 eurost aastas õpilase kohta. Ükski alustav idufirma pole võimeline seda oma kandidaatidele kinni maksma," rääkis Einberg. "ZeroTurnaroundis me ahmisime õhku iga kord, kui pidime mõnele välistöötajale sellise asja kinni maksma."

Koole on, kohti mitte nii väga

Tallinnas on praegu võimalik omandada inglisekeelset kooliharidust mitmes koolis: International School of Estonias, Audentese Erakoolis, Inglise Kolledžis (kõigis võimalik õppida International Baccalaureate ehk IB-õppekava järgi) ning Tallinna Euroopa Koolis (võimalik õppida European Baccalaureate ehk EB-õppekava järgi).

Inglise Kolledžis saab praegu IB-õppekava järgi õppida kõigis klassides, välja arvates 6.-9. klass, sest need klassid pole veel õppekava jaoks autoriseeritud. Kooli direktor Toomas Kruusimägi ütles, et nad plaanivad sellega liikuda tempos üks klass aastas ehk nelja aasta pärast peaks IB-õppesse saama astuda kõigis vanustes lapsed.

Audentes pakub ainult IB diplomiõpet ehk lihtsamalt öeldes ainult 16-19-aastastele.

Tartus pakub IB-õpet Miina Härma Gümnaasium, kuid praegu ainult 1.-4. klassi ning 11.-12. klassi jaoks. Samuti pakub Tartus inglisekeelset haridust Tartu International School, aga seda õpilastele vanuses 6-15 aastat.

Seega jaguneb inglisekeelne õpe Eestis laias laastus kaheks: IB-õppekava järgi õpetavad avalikud koolid ning erakoolid. Ükski variant pole aga täiuslik: avalikud koolid ei kata hetkel kõiki vanuseklasse ning seal on kohti vähe. Erakoolid on aga kallid: International School of Estonias õppimine maksab 17 000 kuni 19 000 eurot aastas, sõltuvalt lapse vanusest. Tartu International School küsib 8250 eurot aastas. Audentese kooliaasta maksab 6300 eurot, aga nagu öeldud, nemad katavad vaid 11.-12. klassi.

Kas teha Euroopa kool suuremaks?

Kui lapse emakeel on mõni Euroopa Liidu emakeel, võib ta asuda õppima ka Tallinna Euroopa Koolis, kus aasta eest tuleb sõltuvalt õpilase vanusest tasuda 3675 kuni 4500 eurot ning see hinnaklass on idufirmade jaoks sobiv. Õppimine selles kooils on teistest odavam seetõttu, et Tallinna Euroopa Kooli rahastab riik läbi sihtasutuse Innove.

Tallinna Euroopa Kool sai alguse ideest pakkuda õppimisvõimalust eelkõige Euroopa Liidu IT-agentuuri töötajate laste kooliks, kuid nüüd õpib seal ka hulk teiste Eestis elavate välismaalaste lapsi ning kool on sisuliselt täis.

Scanpix

"Kui kool sai avatud, siis me ei osanud prognoosida, et see kool täitub kiiremini kui me oleme arvestanud,” rääkis Innove juhatuse liige Robert Lippin. "Me üürisime viieks aastaks maja, kuhu mahuks õppima veidi üle 200 õpilase, aga igal aastal on õpilaste arv kahekordistunud ja täna me oleme jõudnud peaaegu maksimumpiirini."

Lippin üles, et Tallinna Euroopa Kool suudab kindlasti lapsi veel juurde võtta, aga suurt hulka mitte, sest ruumi lihtsalt ei ole. Kooli praeguse hoone rendileping lõppeb aastal 2018 ning siis on neil plaanis kolida suuremasse majja, kuhu mahuks õppima umbes 400 õpilast.

10 000 kohta on utoopia

Samas on Lippini sõnul jutt kümnest tuhandest inglisekeelsest koolikohast utoopia ning kuna ühe sellise koolikoha omahind on umbes 10 000 kuni 12 000 eurot aastas, peaks riik sellisel juhul maksma kümneid miljoneid eurosid aastas, et need tuhanded koolikohad tekitada.

“See ei ole reaalne, aga kui on olemas poliitiline kokkulepe ja rahastamine, siis meie poolt on valmisolek olemas” ütles Lippin.

Samas pole lahenduseks ka see, et õpilased käivad alguses inglisekeelses koolis, õpivad eesti keele selgeks ning asuvad siis tavalisse Eesti kooli, sest idufirmade töötajad ei jää tavaliselt ühte riiki kauaks, vaid töötavad firmas mõne aasta ja liiguvad siis edasi. Seega eesti keele selgeks õppimisel enamus neist enda jaoks mõtet ei näe.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles idufirmade esindajatega kohtudes, et võtab hariduse küsimuse sealt endaga kaasa ja tõstatab arutamiseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.