Eesti firma teeb soovijale krüptomüntide esmapakkumise, hind 150 000 eurot

Kui mõni ettevõte tahaks hakata pakkuma oma krüptomünte ja sellega kapitali koguda, siis nüüd pakub Eesti firma IT-firma Applaud selleks täisteenust. Krüptomüntide pakkumine ehk ICO (initial coin offering) korraldamine maksab 150 000 eurot, lisaks väike osa kaasatud kapitalist, mille eest saab maksta ka krüptorahas. Applaudi juhi sõnul kirjutabki firma peagi välja esimese arve krüptorahas.

Applaudi teenus sisaldab muuhulgas kliendiks oleva firma äriplaani analüüsimist, Eestisse juriidilise keha loomist, tehnilist tööd ehk plokiahelal põhinevate krüptomüntide emissiooni, äriplaani aluseks olevat whitepaperi ehk prospektilaadse tutvustuse kirjutamist, veebi- ja turundustöid. Nii saab klient korraldada oma firma ICO ja väljastada huvilistele kapitali vastu krüptomündid.

ICO on saamas legitiimseks kapitali kaasamise viisiks

Eelmisest aastast üle kogu maailma populaarseks saanud ICO meetodil on vastuoluline maine, sest seda seostatakse krüptoraha ja Bitcoiniga spekuleerimisega ning kohati isegi pettustega. Markantsemate juhtumite puhul on loodud ICO,  kogutud huvilistelt kapital, mis reeglina panustatakse Ethereumi krüptoraha vormis ja siis fiktiivne äriplaan hüljatud ning rahaga nelja tuule poole kaotud.

Ent ICOd on saamas legitiimseks ja levinud kapitali kaasamise viisiks, ütleb Applaudi tegevjuht Henrik Aavik.

Uue ajastu Kickstarter

“ICO on üks võimsamaid grupirahastuse tööriistu, mis täna ettevõtetele kättesaadav. ICO on instrument oma toote või teenuse ette rahastamiseks ilma oma firmas osalust ära andmata. Kõige sarnasem “vana majanduse” rahastusmudel ICOle on Kickstarter kõigi oma vahvate projektidega. ICOde puhul on täiendavaks omaduseks veel see, et krüpto-token (ICO ehk emissiooni käigus välja antav plokiahelal põhinev tõend – toim) on ka vastava äriga tugevasti seotud, kui soetad omale selle siis saad õiguse tarbida väärtust kogu vastava toote eluaja jooksul,” rääkis Aavik.

Tema sõnul ICO käigus välja antud tokeneid krüptoraha siiski pole. “Pigem on nad isetäituvad mikrolepingud.”

ICO protsess ongi nende mikrolepingute ehk tokenite esmane müük. “Nende tokenitele lubatakse hiljem olulist osa firma toimimises ja seeläbi ka väärtust. See väärtus võib olla nii rahaline läbi tokeni hinna kasvu kui ka emotsionaalne, kui selle tokeni eest saab hankida mingit unikaalset ja muidu kättesaamatut. Reeglina püütakse pakkuda mõlemat,” selgitas Aavik.

Hulk huvilisi ukse taga

Aaviku sõnul pole veel ühtegi projekti ICO korraldamiseks Applaud lõpule viinud, kuid nõustatakse mitut firmat. Tema kinnitusel on nii mõnegi nõustamise käigus jõutud tulemuseni, et firmal ei olegi mõtet ICOt teha.

“Hetkel tegeleme ühe vahva robootika ICOga, ühe krüptokaevandusfirmaga, muusika IP-õiguste kauplemisplatvormiga Rootsist ja Jaapani manga-kultuuri toetava ICOga, pluss trobikond väiksemaid huvilisi,” rääkis Aavik.

Eesti firma küsib töö eest 150 000 eurot ja lisaks neli protsenti ICOga kogutud kapitalist. Seejuures saab teenuse eest maksta ka krüptorahas, kuigi veel pole seda keegi teinud. “Esimese arve krüptorahas kirjutan välja järgmisel nädalal,” selgitas Aavik.

Miks tullakse Eestisse ICOt tegema?

ICOde korraldamise seas on märkimisväärne see, et raha kogutakse ja teenust pakutakse ülemaailmselt. ICO korraldajal ei pruugi ollagi koduturgu, millega teenus on seotud. Seepärast valitakse jurisdiktsioon, kus ICO korraldada, vastavalt soodsamale seadusandlusele.

Aaviku sõnul on kolm põhjust, miks Eesti on ICO korraldajate jaoks kõige parem koht.

“Arusaamine on kõige olulisem – meie regulaatorid, nii FI (finantsinspektsioon) kui RAB (politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo) saavad aru mis on ICO ja annavad nõu,” rääkis Aavik. “[Regulaator] süveneb ICOde dokumentatsiooni ja avaldab pärast arvamust, mis ei ole siduv, aga annab tegijale hea sissevaate kuidas riik tema plaanitavasse suhtub.”

Teiseks on oluline see, et Eestis puudub firmade tulumaks. “Tulumaksu puudumine võimaldab ICOga kogutavat raha arvel hoida ja investeerida, paljudes riikides tuleks see kohe ära tasuda,” rääkis Aavik.

Kolmas põhjus on see, et ICO tegemine on Eestis minimaalselt reguleeritud. “Firmad saavad taotleda omale litsentse, mis lubavad neil krüptorahaga tegeleda, seda fiatiks (eurod, dollari – toim) vahetada ja walleteid omada. ICOd ise on aga reguleeritud minimaalselt. See kas token on väärtpaber või mitte on kirjas MIFIDis (finantsinstrumentide turgude direktiiv – toim) – kui see on seal siis on ja kui ei ole siis ei ole. Juriidiliselt sellest piisab.”

Tema sõnul on siiski plaan mingi regulatsioon, kasvõi eneseregulatsiooni vormis, Eestis luua.

“Selline komplekt kolmest põhjusest on teinud Eesti parimaks riigiks planeedil, kus ICOt teha. Malta on veidi ülereguleeritud, Šveitsis on tulumaks ja konsultantide hinnad planeedi kõrgeimad, Singapuris on ka mitmed hädad,” võttis Aavik kokku.