Sportlaste ajateenistusesse saavad reeglina kandideerida sportlased, kes on saavutanud rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (MM või EM) täiskasvanute arvestuses koha 30 seas; saavutanud noorte või juunioride rahvusvahelistel tiitlivõistlustel koha esikümnes või pallimängude puhul esindanud täiskasvanute rahvuskoondist või kvalifitseerunud noorte või juunioride rahvuskoondisega rahvusvaheliste tiitlivõistluste finaalturniirile.
Sportlane, kes soovib kandideerida, peab oma sooviga pöörduma alaliitu. Alaliit omakorda informeerib Eesti Olümpiakomiteed. Lõpliku otsuse teeb kaitseväe spordikomisjon.
See on aga ka koht, kus asjad e-sportlaste jaoks mõnevõrra keeruliseks muutuvad.
E-sportlastel pole oma alaliitu
EOK tingimuste kohaselt peaks sportlane ajama asja läbi oma alaliidu, mida aga e-sportlastel pole. Samuti ei ole ka e-sport esindatud olümpiamängudel ning kuna e-spordi maailm on suur ja lai ning koosneb pea loetlematul hulgal erinevatest mängudest, ei saa ka olla ühtseid maailmameistrivõistlusi, mille tulemusi kaitseväele või EOK-le esitada. EOK sõnul ei ole see aga probleemiks.
Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju selgitas Geeniusele, et sportlastele seatud tingimused kehtivad ka e-sportlastele, kusjuures alaliidu olemasolu pole sportlase ajateenistusse pääsemiseks tingimata vajalik, vaid sportlane saab pöörduda otse EOK poole. “Samuti pole oluline see, kas tegu on olümpiaalaga või mitte, sportlase ajateenistusse pääsevad nii olümpiaalade kui ka mitteolümpiaalade sportlased, oluline on tulemus,” sõnas Raju.
Lisaks ei ole probleemiks ka MM-tulemuste puudumine, kuna komisjon hindab võistluse ja sportliku saavutuse taset ning asetab kandidaadi üldisesse pingeritta.
