Kuna ma tegelen nüüd uue tehnoloogiauudiste portaali käivitamisega, saan üsna tihedasti lugeda internetist ka inimeste arvamust enda kohta. «Apple fanboy» ja «kooris määgimine» on näiteks sellised. Üks kommentaator usub lausa, et pärast iga artikli kirjutamist saan ma kõne Apple’ist, kes ütleb, mida ma tegelikult kirjutama peaksin, ja kuna ma olen nende poolt ära ostetud ajakirjanik, kuulangi ma kohe sõna.
Vaatasin seepeale igaks juhuks uuesti üle Euronicsi arve number MT15-078382 oktoobri algusest, millest justkui nähtub, et hoopis mina olen neile maksnud oma uue iPhone’i eest ligi tuhat eurot. Pean vist ikkagi ise Apple’isse helistama ning nende tähelepanu sellele apsakale juhtima.
Aga olles aastaid jälginud USA tehnoloogiapressi, saan kinnitada, et "kooris määgimine"on täitsa adekvaatne määratlus. Ja mulle väga meeldib see. Tihtipeale, kui mõni USA tehnoloogiafirma toob välja radikaalselt uue ja teistest erineva toote, koondub USA ajakirjandus üsna tugevalt nende taha ning suhtub sellesse entusiasmi ja varjamatu poolehoiuga. Loomulikult küsivad nad küsimusi ja juhivad tähelepanu uue toote enda arvates nõrkadele kohtadele, aga üldine foon on positiivne.
Nad annavad uutele ideedele võimaluse end tõestada. Muutuste ja esmapilgul radikaalsete või isegi rumalatena tunduvate ideede mahategemine ja kõrvale heitmine on lihtne, aga sellest ei saa kasu mitte keegi. Kui ühiskonnas valitsev kultuur võimaldab uusi nähtusi tolereerida ja inimestele tutvustada ilma destruktiivse sildistamiseta, oleme jõudnud innovatsiooni lävepakule.
Mida arvata robotist?
Kuidas peaks näiteks suhtuma sel nädalal avalikkuse ette tulnud ning kogu maailma pressist tormina üle käinud uude Eesti juurtega idufirmasse Starship Technologies? Selle taga on teiste hulgas Skype’i tuumiku liige Ahti Heinla ja tuntud investor Allan Martinson. Nad tegutsevad Londonis ja Tallinnas ning nende idee on luua pisikesed kuukulguri moodi ratastel robotid, mis hakkavad autonoomselt kõnniteedel vurades inimestele poodidest ja ladudest kaupa koju toimetama.
No kas on keegi viimasel ajal veel rumalamat ideed kuulnud? Kuidas on võimalik, et nad kõnniteedel autonoomselt hakkama saavad ning jalgrattaga ukerdavaid lapsi tänavale autode ette ei lükka? Mis siis saab, kui vihma sajab või lumi on maas? Või kui tänavas on auk või tuleb trammiteest üle sõita? Kes garanteerib, et keegi mu kaupa nende kõhust ära ei varasta või et keegi lausa robotit ennast ära ei varasta? Kui kaugele nad ühe laadimisega üldse sõita suudavad? Ja üleüldse, miks ei võiks inimesed edaspidigi ise poes käia või mis praegusel kullerisüsteemil siis nii väga häda on? Autod sõidavad, kaubad liiguvad ja kõik on rahul, või mis? Milleks meil on vaja mingeid totakaid roboteid tänavaid ummistama?
Idufirmade ehk tegelikult uute radikaalsete ideede ette hindamine on sama hästi kui võimatu ülesanne. Ka Eesti ingelinvestorite suust kuuleb järjest tihedamini seda, et nad vaatavad oma investeeringuid idufirmadesse kui loteriipiletit ning oma riskiarvutused tehakse mitte niivõrd konkreetse firma äriidee, vaid hoopis loteriipiletite arvu järgi. Ehk teisisõnu: kui investeerid ühte idufirmasse, kaotad tõenäoliselt kõik, aga kui viiekümnesse või sajasse, oled tõenäoliselt suures võidus.
Mõni aasta tagasi panid mõned inimesed natuke raha idufirmasse, kes tegi äppi, mis võimaldas oma vaba tuba või diivanit turistidele välja üürida. Nüüd tunneme seda äppi Airbnb nime all kõik ning selle väärtuseks hinnatakse üle 25 miljardi dollari. Küll oli lihtne seda ideed kritiseerida, siiamaani on.
Võib-olla Starshipi idee vallutabki maailma ning kogu Kalamaja on mõne aasta pärast neid toredaid roboteid täis. Võib-olla roboteid ei tule, aga näiteks nende navigeerimiseks vajalik tehismõistus osutub miljardiideeks. Võib-olla ostab Amazon nad kümne miljardiga ära. Keegi ei tea praegu, mis Starshipist edasi saab, aga juba ainuüksi fakt, et selline firma on olemas ning tal on Eesti juured, on väärt palju rohkem kui ükskõik milline ving selle üle, et noored tugevad mehed võiksid midagi asjalikku teha, mitte kuukulguritega mängida.
Ma pühendan selle kolumni hulludele ideedele
Geeniuse peatoimetaja Henrik Roonemaa tehnoloogiakolumn ilmub Postimehes igal teisel nädalal. Ilmumisele järgneval esmaspäeval toome selle ka Geeniuses ära. Loo originaallink on siin:http://arvamus.postimees.ee/3388107/henrik-roonemaa-maagime-kooris-kuuku…
