"See on lihtsalt rootslaste stiil,"ütles üks mu telekomiäri hästi tundev tuttav, kui tuli uudis Eesti Telekomi ja EMT pikaajalise juhi Valdo Kalmu ametist lahkumisest. "Nad tahavad oma asja ära teha ja toovad selleks oma mehe."
Tol hetkel ei olnud avalikult teada, mis see «oma asi» on, aga eelmisel nädalal sai see selgeks: meil on nüüd Elioni ja EMT asemel Telia. Rootslased tegid Eesti Telekomis ära selle, mille soomlased Elisas ja teised rootslased Tele2s olid juba ammu teinud, ehk ühendanud telefonifirma ja mobiilioperaatori.
EMT ja Elion olid oma eraldiseismise soovis juba lausa legendaarsed. Küllap sellele oli võimalik tuua ratsionaalseid argumente, aga suures plaanis on ju ammu selge, et Elion ja EMT pakkusid sisuliselt samu teenuseid samadele klientidele, aga olid miskipärast eraldiseisvad ettevõtted.
Nüüd sügisel algas ühendamine, aga vähemalt kõrvalt vaadates jäi küll mulje, et EMT ja Elion suhtusid sellesse sama entusiastlikult kui kolmeaastased brokolisse. Osa inimesi koliti ühest majast teise, osaliselt hakkas kehtima uus bränd Eesti Telekom, aga samas jäid käibele ka EMT ja Elion. Osaliselt said kodulehed üheks, aga osaliselt jäid eraldi. See, mis oleks võinud olla selge signaal, oli hoopis ragin ja sahin.
Eelmine nädal tõi selguse majja. Edaspidi on kõik ainult Telia ning Elion ja EMT kadusid igaveseks. Eesti ühtesid tuntumaid brände ei ole enam.
Muidugi ei teinud uus juht Dan Strömberg seda oma esimese kolme töönädalaga. Need plaanid pidid olema teada kuid varem ja töö nende kallal Strömbergi ametisse astumise ajaks sisuliselt juba lõpetatud, kuid firmade näiline ühendamine on lihtsam kui sisuline. Rootslaste «oma asi» on teha Elionist ja EMTst Eestis üks Telia ning mõlemad firmad üles ehitanud Valdo Kalm pidi kõrvale astuma, et see juhtuda saaks.
Kui kõrvale jätta asjaolu, et paljud meist olid EMTsse ja mõned ka Elioni kiindunud, on nende Teliaks muutumine tegelikult hea. Teenused lähevad lihtsamaks, arveid ja teenuseid saab ühest kohast, ning nagu uue teenusena 4G-võrgu baasil püsiühenduse pakkumine lootust annab, suudavad parem ja vasak käsi ehk tulevikus paremini koos tegutseda.
Olulisem küsimus on aga see, kuivõrd põhjalikult rootslased eelkõige EMTs valitsenud kultuuri muuta tahavad.
Valdo Kalm ei juhtinud EMTd kui tavalist telekomiettevõtet, vaid kui Eesti telekomiettevõtet. EMT ja Eesti Telekom olid paljude praeguseks Eesti visiitkaardi osaks muutunud uuenduste välja toomise juures, nagu näiteks ID-kaart, mobiil-ID, m-parkimine, TeliaSonera IT-arenduskeskuse toomine Eestisse, terve riigi katmine 4G-ga vaid nädalate jooksul, m-maksed, katsetused mobiilsete pangakaartidega ja nii edasi. Palju rohkem Skandinaaviast juhitud Elisa ja Tele2 on uuendustega tavaliselt hiljem liitunud, kui keegi on raske ja kuluka töö ees ära teinud. Küllap need otsused on olnud ka EMT-le äriliselt kasulikud, aga teised pole neid riske endale võtta tahtnud.
Kui Valdo Kalm mulle ja Taavi Kotkale detsembri keskel «Restardi» saate jaoks intervjuud andis, oli ta vähemalt sõnades optimistlik ja ütles, et uuenduste DNA on EMTs nii sügavalt sees, et see lihtsalt ei saa sealt ka uue juhi alluvuses kaduda. Ma loodan, et tal on õigus, sest see oleks väga halb, kui Eesti üks innovaatilisemaid ettevõtteid muutuks lihtsalt üheks harukontoriks.
Geeniuse peatoimetaja Henrik Roonemaa tehnoloogiakolumn ilmub Postimehes igal teisel nädalal. Ilmumisele järgneval esmaspäeval toome selle ka Geeniuses ära. Loo originaallink on siin:http://arvamus.postimees.ee/3480109/henrik-roonemaa-kas-lepatriinu-kultu…
Avafoto: Scanpix
