Arvamus: Eesti tulevikuloojad peavad arvestama ka keskkonnaga

Lapsed EV99 pidustustel Eesti lippu lehvitamas. Foto: PM/SCANPIX BALTICS

Mis on esimene asi, mis teil Eestiga seostub? See küsimus on Eesti sajanda sünnipäeva ja Euroopa eesistumise perioodi eel olnud aktuaalsem kui kunagi varem. Paljude jaoks on vastus selge ja tänapäeva Eesti tähendab innovatsiooni. Soovime mõelda endast kui väikesest IT riigist, kes suudab uute lahendustega raputada kogu maailma ja oleme seda paaril korral isegi teinud.

Teisalt, arvestades seda meeletut mõju, mida inimkond oma tegevusega enda ja teiste elusolendite elukeskkonnale täna avaldab, ei ole meil vaja igasuguseid uusi lahendusi. Meil on vaja lahendusi, mis aitavad meil keskkonnale avaldatavat survet vähendada. Et olla tugev maailmaareenil, on meil vaja innovatsiooni, mis on selle kontekstis jätkusuutlik.

Suur osa toodete ja lahenduste keskkonnamõjust pannakse paika nende arendusfaasis. Kui mõtleme välja uue toote, mida on vaja suure hulga plasti sisse pakendada ja mille komponendid pärinevad erinevatest Maa nurkadest, on ilmselge, et selle keskkonnamõju saab olema suur.

Keskkonnaga arvestamine peab saama tavaks

Selleks, et olukorda parandada, peame oma ideed läbi mõtlema ka keskkonna aspektist. Peame otsima viise luua tooteid, mis vajavad vähem pakkimist, mille transpordi mõju keskkonnale on väiksem, mida saab kauem kasutada, on lihtsam taaskasutada või ümber töödelda jne. Sama on lahendustega – võime valida servereid, mis kasutavad rohelist energiat, luua lahendusi, mis aitavad inimestel oma ökoloogilist jalajälge vähendada ja muudki.

On selge, et tänane tark raha liigub keskkonnasõbralikesse lahendustesse. Öko pole enam tulevik vaid olevik. Tasub vaid vaadata maailma lemmik-innovaatori Elon Muski poole, kelle portfellis on taaskasutatavad kosmoseraketid, elektriautod, tõhusad ühistranspordi lahendused ja päikeseenergia. Need investeeringud on valitud ettevaatavalt ja väga hoolikalt.

Ka üleüldiselt investeeritakse järjest enam taastuvenergeetikasse, keskkonna-  ja biotehnoloogiatesse. Kliimamuutuse ning järjest kasvava toidu- ja energiavajaduse juures on need investeeringud ääretult vajalikud.

Planet OS tiim
Eestist iduettevõte Planet OS koondab maailma keskkonna- ja sensorandmed aidates muuhulgas kaasa taastuvenergeetika arenemisele. Foto: Planet OS

Iduettevõtjad, tehke keskkonnast prioriteet

Selles valguses loodan, et ka meie noored ja vanad iduettevõtjad ning leiutajad muudavad keskkonna enda jaoks prioriteediks. See tähendab, et mõeldakse oma toote või lahenduse mõjule kogu selle elutsükli vältel ja luuakse seadmeid, mida saab kergemini parandada ning mis ei lõpeta kiirelt prügikastis. Mõeldakse sellele, mis saab tootest pärast selle kasutuse lõppu ja otsitakse viise materjale taaskasutada.

See protsess ei oleks ainult keskkonnale hea, vaid muudab lõpptulemused väärtuslikumaks. Loodan, et ka meie investoreid, inkubaatoreid ja mentoreid oskavad järjest enam keskkonnaaspektidele tähelepanu pöörata ja neid hinnata. See võib saada meie iduettevõtetele tulevikus märavaks.

Aeg selle teema tõstatamiseks on õige. Eesti on sellel aastal Euroopa Liidu eesistujariik ja meie poole vaadatakse oodates uuenduslikkust.

Hoolimata sellest, kas tunnete, et meie IT-, idu- või innovatsiooniriigi kuulsus on välja teenitud või mitte, on selline kuvand Eestist loodud ja ma usun, et oleme valmis sellele vastama. Tõstame ka oma võimekust arvestada keskkonnaga ja toome rohkem ökoinnovatsiooni nii Eestisse, Euroopasse kui ka mujale maailma.