Arvamus: asjade internet on suremas, kuid see on väga hea

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Tele2 korraldas hiljuti Stockholmis järjekordse IoT Talks ürituse, kus astusid üles asjade internetiga tegelevate ettevõtete juhid. Mis aga ürituselt kõlama jäi, oli asjade interneti lai levik ning nimekuju oodatav surm.

Kui küsida inimeselt tänavalt, mis on asjade internet või moodsas keeles värkvõrk, siis vaadataks sind selle peale imelikult ning jalutataks kiiruga minema, sest väljaspool väikest siseringi ei tea neid termineid keegi. Asjad lihtsalt töötavad, võib-olla internetti ühendatult, aga mis ja miks, see inimesi ei huvita.

Asjade internet on juba kõikjal

Ning tõepoolest, asjad töötavad ning seda vägagi hästi. Asjade internet on kasvanud äärmiselt suureks ning on enda kuulge pookinud pea kõik tegevusalad, mis leida annab. Asjade interneti lahendused on kasutuses tööstuses sensorite näol, mis mõõdavad erinevaid aspekte ning jälgivad erinevaid tegevusi. Need on kasutusel autodes, et sõiduk saaks välismaailmaga suhelda. Need on kasutuses kodutehnikas, et külmkapp saaks telefonile öelda, et või on otsa saanud. Loomulikult ei saa ka unustada viimasel ajal populaarseks muutunud “Internet of Shit” lahendusi, kus ühendatakse ka igapäevased vidinad nagu kohvikannud, mis tõesti internetti ei vajaks.

Nimekiri läheb veel pikalt edasi, kuid üks on selge: seotud asju on palju, väga palju ning mida päev edasi, seda rohkem uusi seadmeid maailmaga liitub. Erinevatel andmetel võidakse igas sekundis karbist välja võtta ning maailmaga liita sadu uusi vidinaid, mis on sellest hetkest saanud osaks müstilisest asjade internetist. 2015. aasta seisuga liitus internetiga näiteks igas sekundis 127 uut seadet, kuid aastate jooksul on number veelgi tõusnud.

Erinevate ennustuste kohaselt võib aastaks 2025 ühendatud seadmete arv kasvada 75 miljardi seadme piirile ning juba selle aasta seisuga on asjade internetiga ühendatud seadmeid üle 20 miljardi.

See ei vääri eraldi terminit, kui tossud suhtlevad telefoniga

See tekitab küsimuse: kas peame endiselt sellest ülivõrdes rääkima ja kasutama säravat IoT silti või oleme liikumas kohta, kus asjade internet on saanud niivõrd levinuks ning kõikehõlmavaks, et see lihtsalt on ning selle müstifitseerimise aeg on läbi saanud?

Rootsis toimunud ürituse käigus arutati teemat pikalt ning jäi kõlama, et järgmiste aastate jooksul muutub termin ilmselt märkimisväärselt, kuna see muutub lihtsalt nõnda levinuks. Nähtus muutub lihtsalt osaks igapäevasest elust ning see ongi normaalne, et nutikad jooksutossud suhtlevad telefoniga ning lapse kaisukaru saadab telerisse info selle kohta, kui laps on üles ärganud.

Nii lihtsalt on ning sellele ei mõelda.

See võib küll tunduda utoopiana, kuid see pole midagi, mida varem juhtunud ei oleks. Stockholmi asjade interneti üritusel toodi sellise terminite muutumise kohta näiteid telefonitööstusest. Kui aastaid kümme või enam tagasi oli telefonidest rääkides oluline osa sellel, mitu pulka levi telefonil on ning kui hästi see püsib, siis tänapäeval sellele enam ei mõelda. On loogiline, et telefonil on levi ning kui seda pole, siis see on lihtsalt veider.

Sama juhtub ka iga mõne aasta tagant, kui maailma vallutavad uued mobiilse interneti põlvkonnad. Mitmed aastad on suureks müügiartikliks see, kas pakett või telefon toetab 3G või 4G internetti, kuid mida levinumaks asi muutub, seda nõrgemaks muutub argument ning ühel hetkel jõuab asi punkti, kus on üllatav, kui seda pole, sest keegi sellele enam ei mõtle ning inimesed eeldavad, et see on olemas.

Ja nii võimegi seda ette ennustada 5G interneti, isejuhtivate autode ning loomulikult… asjade interneti puhul.

Ajakirjaniku reisikulud Rootsi kattis Tele2.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.