Oleme viimase paari aasta jooksul näinud märkimisväärseid arenguid nii IoT kui ka tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiates. Samal ajal õpivad küberkurjategijad üha keerulisemaid ründamismeetodeid, mille vastu kaitsmisega jäävad traditsioonilised kaitsemehhanismid hätta.
Näeme, et ka küberkurjategijad on oma rünnakutes võtmas kasutusele uusimaid tehnoloogiaid. Arvutusvõimsuse suurenemine annab ründajatele mitmeid lisavõimalusi ning ka kiirust rünnakute toimepanemiseks. Rünnakuid kõikvõimalike internetti ühendatud seadmete vastu kasvavad. Näeme seda juba praegu.
Samuti valmistab muret asjade interneti puhul isikuandmete kaitse. Kas me suudame piisavalt kontrollida oma informatsiooni levikut nagu meie “meeldimised”, “mittemeeldimised”, tegevused, terviseandmed, finants- ning äriinfo? Ettevõtted suudavad tänu arvutusvõimsuste suurenemisele ja arenevale masinõppetehnoloogiatele töödelda kogutud andmeid üha kiiremini. Kas aga kõik IoT seadmete tootjad suudavad end küberrünnakute eest kaitsta? Või varitseb meid oht, kui pealtnäha süütu nutiseade lekitab meie isiklikku infot meile teadmata?
Hoolimata ohtudest on tulevik kõikvõimalike nutiseadmete päralt, inimene peab võimalikke ohte tundma ning oskama neist hoiduda.
Selleks tasub järgida kahte nõuannet:
- Jälgi, et seadmetele pääseks ligi vaid sa ise ning kõikvõimalikud vaikimisi paroolid oleks turvaliste paroolide vastu vahetatud.
- Hoolitse, et seadmetele oleks paigaldatud viimased turvavärskendused. Jah, ka pesumasin, teler ning veekeedukann või vajada aegajalt tarkvaravärskendust, mis parandab selles paiknevad turvanõrkused.