Turvafirma FireEye analüüsis maailmas toimuvad meililiiklust ning tulemused näitavad, et vaid kolmandik saadetud kirjadest on “puhtad” ning jõuavad päriselt kellegi kirjakasti.
Üle poole miljardi e-kirja analüüsist selgus ka see, et ühe vähem üritatakse e-kirja teel levitada pahavara ning pigem üritatakse kirja saajat kuidagi petta. Sellisteks pettusteks on näiteks isikuandmete õngitsemine või CEO-pettus, kus üritatakse firma raamatupidajat veenda tegema tundmatut ülekannet.
Ilma pahavarata “halvad kirjad” moodustavad nüüdseks 90% kirjadest, millega üritatakse inimesi kuidagi ära kasutada. Õngitsuskirjad moodustavad neist 81%, mis on poole rohkem, kui selle aasta alguses.
Analüüsist selgus ka see, et kiri, mis üritab arvutit pahavaraga nakatada, jõuab kõige suurema tõenäosusega ohvrini esmaspäeval või kolmapäeval. Õngitsuskrijad levivad kõige rohkem aga neljapäeviti. Pettuskirjad saabuvad tihti aga just reedeti.
