“Kõige kaugemale oleme siinkohal jõudnud loodusvaldkonnas, kus on tasemetöid juba katsetatud ja sügisel on ametlikult toimumas 6. klassi kevadel lõpetanutele tasemetöö loodusvaldkonnas,” sõnas ta.

E-hindamisega seotud katsetamised on toimumas igas valdkonnas, mille tulemusel kaardistatakse tõhustamist vajavad kohad, et tagada e-testide läbiviimisel see, et need täidaksid enda peamist eesmärki, hinnata riikliku õppekava üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ning kohustuslike kursuste õpitulemuste omandatust.

Koolide arvutipargid ei jõua järgi

Sannik tõi digieksamite kasutuselevõtu suurima probleemina välja koolide ebapiisava arvutipargi, mille täiendamisega küll pidevalt tegeletakse.

“Lisaks on väga oluline õpetajate teadmiste ja oskuste arendamine ning valmisoleku tõhustamine, nende koolitamine e-hindamise võimaluste teemal,” sõnas ta.

“Ka tuleb uuendada eksamite sisu nii, et need oleksid suuremas osas arvutihinnatavad. Üheks väljakutseks on ka hindajate valmisolek ja tahe oma tööd ümber korraldada ning ka õpilaste valmisolek, soov ja tahe teha eksamit teisiti.”

Hiljuti Innove läbi viidud küsitlusest õpetajate seas tuli välja, et õpetajad ootavad digitaalseid lahendusi ning on valmis uuendusteks.

Saab käekirjast hästi aru

Digieksamite eeliseks oleks vähenev ajakulu. Seda nii õpilase poole pealt, kes on sageli klaviatuuril kiiremad kirjutajad kui käsitsi, samuti ei pea enam kulutama aega mustandi ümber kirjutamiseks, kui ka eksamite korraldusliku külje pealt.

Väheneks oluliselt ka aja- ja raharessurss, mis kulub eksamitööde transportimise korraldamiseks, et tööd jõuaks esmalt õpilasteni ja seejärel hindajateni. Ära jääks ka trükkimisele kuluv ressurss.

Digieksamid kiirendavad ka eksamite parandamist, sest osad vead saab arvutiprogramm juba eelnevalt tuvastada, samuti ei pea hindaja enam vaeva nägema õpilaste käekirjast arusaamisele ehk pingsalt oodatavad eksamitulemused laekuvad kiiremini. Ka võimaldavad digieksamid muuta eksamiülesandeid mitmekülgsemaks.

Sannik tõdes siiski, et asja juures on ka probleeme. Üheks neist on koolide tehniline valmisolek ja e-hindamisega seotud tehniline valmisolek laiemalt. “Kindlasti ka harjumuste ja mõtteviisi muutus eelkõige nii õpetajate kui hindajate jaoks,” sõnas ta.

“Õpilased, kes ju tänasel päeval on digivahenditega üsna hästi sinapeal, saaksid tõenäoliselt e-eksamiga kenasti hakkama. Eelnevalt peab muidugi koolis rohkem arendama ka õpilaste digipädevust, et e-eksamitel, kus mõõdetakse omandatud teadmisis, saaks olla kindel, et kõigil õpilastel oleks piisavad arvuti kasutamise oskused selleks, et tehes e-teste ollakse ühtsemate digipädevuste kaudu võrdselt koheldud,” lisas ta.