Maailma üks suurimaid tehnoloogiafirmasid otsib Eestis inimest, kes tehismõistust mõistaks

Fujitsu otsib oma Tallinnas paiknevasse meeskonda nii analüütikut kui ka arendajat, kes paneksid käed külge erinevatel Eesti riigiga seotud infosüsteemide arendamisel. Fujitsu Eesti avaliku sektori osakonna juhataja Mait Koppel räägib, millist abi täna kõige enam vaja on.

Millega Fujitsu Tallinna haru tegeleb?

Meie tegevusalaks on erinevat liiki infosüsteemid. Viimased aastad oleme teinud koostööd siseministeeriumi IT-asutusega SMIT. Seal on meie suuremateks projektideks olnud näiteks viisaregister ning piirikontrolli infosüsteem ning dokumentide menetlemise infosüsteem. Teine laiem valdkond, kus tegutseme, on haridussektor. Meie fookuses on nii Tallinna Tehnikaülikooli kui ka Tallinna Ülikooli õppeinfosüsteemid, samuti HITSA, mille alt teeme rakenduskõrgkoolidele ja kutsekoolidele mõeldud uut õppeinfosüsteemi.

Keda te oma meeskonda otsite?

Meil on hetkel aktuaalsed analüütiku ja Python arendaja positsioonid.

Analüütiku poole pealt on meie huvi Eestis kogu äri kasvatada. Selleks tahaksime Eestis rakendada teadmisi valdkondadest, mis Fujitsul mujal olemas on. Fujitsu on väga tugev näiteks AI ehk tehisintellekti osas, kus on erinevad tegevusalad, mis lähevad nii meditsiini, tööstuse kui ka jaekaubanduse valdkondadesse. Meil oleks vaja teadmist, kuidas AI-lahendusi ära kasutada ja neid Fujitsu poolt välja töötatud võimalusi Eestis tööle panna. Lisaks on teemavaldkondadest veel näiteks IoT ehk asjade internet ning ka rakenduste pilve üle viimine ehk cloud transformation. 

Seega inimene, kes analüütiku töökohale kandideerib, peaks neid valdkondi juba ka hästi tundma?

Pigem võiks sel inimesel olla soov mõnes nimetatud valdkonnas areneda.

Mida analüütik igapäevaselt tegema hakkab?

Analüütiku töö üks osa on infosüsteemide äri- või detailaanalüüsi kirjutamine. Teiseks osaks on müügi toetamine ning kolmandaks osaks uute valdkondade arendamisel kaasa löömine.

Millised võiksid analüütiku põhiteadmised olla?

Kindlasti kogemus ja head teadmised infosüsteemide analüüsi kirjutamisel. Oskust erinevatesse uutesse valdkondadesse sisse elada.

Millega arendaja tegelema hakkab?

Pigem on see töö igapäevaselt mõne projekti arendusega tegelemine. Pythoni arendaja kohapealt otsime pigem sellist inimest, kes tahab stabiilselt tööd teha. See tähendab igapäevast olemasolevate süsteemide edasiarendamist ja kõike seda, mis sinna juurde käib. Arendaja osas otsime pigem sellist tüüpi inimest, kes hindaks stabiilset pikaajalist tööd erinevates riigiga seotud projektides.

Kui töötamisest juba rääkida, siis see töö võiks olla kontoris?

Tegelikult on meil kõik vahendid ja võimalused olemas, et ükskõik kust töötada. On töötajaid, kes töötavad iseseisvalt ning kes oma töö eest ise vastutuse võtavad sellisel kujul, et see töö, mis nad teevad, sobib kliendile. Sellisel juhul ei ole väga suurt vahet, kus ta töötab.

Aga kui on meeskonnatöö, kus on igapäevaselt pidevalt vaja suhelda, siis oleme tähele pannud, et see on efektiivsem, kui kogu tiim on ühes kohas.

Hetkel on elu läinud nii palju kiiremaks, et spetsifikatsioonid ei ole enam nii detailsed. Arendajalt ei oodata enam seega seda, et ta lihtsalt täidaks käsku, vaid eeldatakse, et arendaja suudab ka ise välja mõelda mismoodi mingit konkreetset asja lahendada.

See tingib natukene olukorra, et tal on tihedalt vaja suhelda teiste meeskonnakaaslastega. Näiteks on tal vaja analüütikult küsida, kui kusagil on mingid asjad, millest ta aru ei saa. Või on tal vaja mõnelt teiselt arendajalt küsida mingit tehnilist detaili. Selliste tiimiprojektide puhul on efektiivsus suurem, kui inimesed füüsiliselt koos töötavad.

Mida arendaja teile tööle kandideerides oskama peaks?

Kindlasti Pythonil põhinevaid tehnoloogiaid ning andmebaase. Oluline on ka veebiarenduste tegemise oskus, kuna reeglina on meie tehtavad infosüsteemid veebipõhiste kasutajaliidestega. Eesti keelt peaks oskama, kuna meil on avaliku sektori projektide dokumentatsioon ja kasutajaliidesed eesti keeles.

Mainisid, et te innustate analüütikut peale tööle tulemist ka uusi valdkondi õppima. Millised on tema arenemisvõimalused ettevõtte sees ja kuidas te tal areneda aitate?

Üks asi on kindlasti kolleegide käest õppides (sh. ka teistest riikidest). Aga meil on ka väga palju sisemisi koolitusi teatud teemadel, näiteks veebikoolitusi, kuid paljusid koolitusi korraldatakse konverentsi stiilis. Fujitsu metoodika Co-Creation põhineb sellel, kuidas me saaksime kliente toetada selliselt, et nad saaks oma äri eesmärgid täidetud. Selleks on omad protsessid ja formaadid välja töötatud. Palju infot kõikide nende asjade kohta on kontserni siseselt olemas.

Kuidas on meeleolu kontoris? Kas vahel veedavad inimesed ka vaba aega koos?

Sellised standardsed asjad nagu suvepäevad ja jõulupeod on ikka. Tiimidel on ka meeskonnasiseseid üritusi, näiteks minu tiimis käisime me sõitmas SUP-lauaga, need on need lauad, kus sa seisad püsti. Üldiselt on see keskkond väga sõbralik ja paindlik.

Tulen kohvile!