Fujitsu Tartu kontoris on tool soojas inimesele, kes tahab maailma asjadest aru saada

Fujitsu otsib oma Tartu kontorisse arendajaid ning analüütikut. Ettevõtte projektijuht Raido Seene räägib, kuidas neil firmas asjad käivad ja kellele pakutavad töökohad sobilikud on.

Millega Fujitsu Tartu osakond tegeleb?

Kui Tallinna poole peal on tegemist rohkem haridusvaldkonnaga, siis Tartu on keskendunud riigihangetele avalikust sektorist. Näiteks on Tartu tiim arendanud e-residentide lahenduse, kus välismaalased end e-residentideks registreerida saavad. Viimati valmis meil Elroni majasisene rongiliikluse haldussüsteem. Seda küll tavaline inimene ei näe, aga Elron planeerib selle abil rongide marsruute.

Praegu teeme aktiivset koostööd ka PRIA ja KRAga.

Keda te oma meeskonda otsite?

Tartusse otsime hetkel nii Java-arendajat, Pythoni arendajat kui ka analüütikut. Me tahaksime luua võimekust võtta vastu uusi väljakutseid ja suuremaid projekte, seega on inimesi juurde vaja. Kuigi meil on ka praktikaprogramm, kust paljud praktikandid meile tööle jäävad, siis praegu on väljast värbamise põhjus see, et meil on vaja ka natukene suurema kogemusega inimesi.

Räägime alustuseks analüütikust. Mida tema tegema hakkab?

Analüütiku töös on päris mitu aspekti. Temast ootame me põhiliselt sisenemist erinevatesse valdkondadesse ja uute valdkondade tutvustamist kogu tiimile. Sooviksime proovida uusi asju, liikuda tehisintellekti ja IoT poole. Ta ei tohiks karta võtta ette uusi, võibolla natukene tundmatuid teemasid, mida uurida ja mis endale selgeks teha.

Lisaks uute valdkondadega tutvumisele võib analüütikul olla vaja mõne uue töö või hanke puhul kaardistada ja analüüsida infot. On vaja lahtist pead, mõtlemist, pealehakkamist ja huvi asjade vastu. See on ka põhjus, miks me otsime kogemustega inimest.

Milline võiks olla tüüpiline analüütiku tööpäev?

See päev võib olla tegelikult väga mitmekülgne. Seal võib olla palju oma tiimiga suhtlemist. Kui on käimas mõni projekt, on teistel kindlasti mingeid küsimusi mõne uue analüüsi kohta või selle kohta, kuidas mõnes etapis peaks toimima.

Jooksvate probleemide lahendamine on samuti oluliseks märksõnaks. Kindlasti on uute projektide puhul vaja mõttega läbi töötada uued hanked ja selgitada välja, mida see hange meile tähendaks.

Analüütik peaks planeerima, mida projektis teha, kuidas seda teha ja mis moodi plaanitavat lahendust ellu viia. Analüütiku sisendi pealt tuleb arendajatel ja projektijuhil anda hanke mahtudele hinnang. Analüütik peab võimaliku töö olemuse teistele koosolekul lahti seletama ja selle pealt peaksid arendajad oskama öelda, mida nad tegema hakkavad ja kui kaua aega selleks kulub.

Juba käimasolevate projektide raames on oluline läbi viia kliendikohtumisi, kirjutada analüüse ja vajadusel esitada kliendile küsimusi.

Kuidas on lood arendajaga, mida tema tööle tulles osata võiks?

Tegelikult ei tahaks tehnilise poole pealt mingeid erilisi nõudeid ette lugeda. Kui me võtame Java-arendaja, siis ta võiks olla Javaga tegelenud ja tal võiksid selles vallas olla kogemused. Pythoni arendajal muidugi samamoodi.

Kui vaadata mingeid eraldi raamistikke nagu näiteks Angular, siis neid kõiki saab tööl juurde õppida. Me pigem otsimegi inimeses seda, et ta ei oleks oma rollis kinni ja et ta tahaks asju juurde õppida.

Meil on ka aegajalt projektid, kuhu pole ette kirjutatud otsest tehnoloogiavalikut, siis me peame meeskonnaga arutama võimalusi ja pakume kliendile välja, et teeme siin äkki hoopis niimoodi. Seega meie arendajad on ka sellised, kes otsivad uusi lähenemisi.

Seega võiks olla inimene valmis ise arenema ja õppima? Kuidas te tal seda teha aitate?

Üheltpoolt läbi teistega info jagamise. Kui keegi on käinud mõnel koolitusel või konverentsil, siis need, kes seal käivad, selgitavad, mis toimus ja mida räägiti. Praegu püüame läbi viia ka iganädalasi koosolekuid, kus arendajad räägivad, mida nad teevad ning mis probleeme nad lahendavad, et teised tiimid samuti kõigega kursis oleks ja uusi asju kuuleksid.

Seega toimub töö pidevalt meeskonnaga koos?

Jah, kindlasti. Analüütik ei istu eraldi ega saada teistele vaikselt infot, vaid ta on pidevalt tiimi juures, teab, mis toimub ja on aktiivselt pidevalt kaasas.


Minu kolleegid

Raido

Meeskonnajuht

Reeni

Analüütik

Vjatšeslav

Arendaja


Kuidas on lood arendajaga? Kas tema tuleb tööle, istub vaikselt maha ja hakkab koodi kirjutama?

Ka tema ei istu üksinda. Meil on igapäevaselt kell 10 kiired koosolekud, kus arutame, mida me teeme, mis on toimunud ja mis küsimused kellelgi on.

Arendajad on meil jagatud projektide vahel. Mõne projekti osa kallal töötab korraga mitu arendajat, sellisel juhul peavad nemad omakorda looma oma tööjaotuse, näiteks oskuste alusel. Kui mõni asi läheb juba testimisse, suhtleb testija ka päris palju arendajatega.

Kõlab nii, et neid asju väga hästi kaugelt teha ei saa?

Kodus töötamine on loomulikult võimalik. Iseenesest analüütiku töö nõuab palju mõtlemist, mis tähendab, et tööpäevad on paindlikud – mingi osa päevast on analüütik kontoris ja mingi osa päevast saab omi asju ajada.

Aga on meil mõnus tiim, kes eelistab peamiselt tööd teha koos kontoris. Näiteks ka arendajad on meil reeglina majas sees, sest seda suhtlust ja toimetamist on ikkagi omajagu, mida on just kontoris kõige parem teha.

Kes teie Tartu meeskonnas täna veel töötab?

Hetkel olen Tartu tiimis mina, kaks testijat, kellest üks selle suvepraktikant, aga samas juba väga edukas testija. Lisaks on meil üks analüütik ja neli arendajat. Täna on meil inimesi, kes aktiivselt koos töötavad, kaheksa. Lisaks neile töötab meiega samas ruumis veel kolm inimest, kes teevad tööd Tallinna poolele.

Milline on meeskonna sisene tunnetus? Kas peab vaikselt ja tõsiselt tööd tegema, või võib aeg-ajalt nalja ka visata?

Meil on kombeks, et kui uus inimene meeskonda tuleb, siis intervjuul osalevad ka paar olemasolevat meeskonnaliiget. Sellistel vestlustel saavad nii meeskonnaliikmed kui ka tööle kandideerija parema pildi sellest, kas ja milliseks koostöö ning sünergia kujuneb. See on taganud ka selle, et meeskonnaliikmeid huvitab see, kuidas asjad valmis saavad ja et toode jõuaks kasutusse ning toimiks korrektselt.

Samuti ei teki seda, et arendajana istub oma nurgas, teeb oma asja ja teda väga ei huvita, kes meeskonnas on ja mida nad teevad. Õhkkond ja tiimi toimimine on meil väga hea, kõik sujub ja toimib, kõik saavad omavahel läbi ning kvaliteet huumorit jagub ka.

Kui energia tiimis on mõnus, siis leiab kindlasti aset ka ühiseid tööaja väliseid üritusi?

Ikka. Muidugi sõltub kõik sellest, kui kiire tööl parasjagu on. Viimati käisime näiteks karti sõitmas Tartu uuel kardirajal. Kuna aga kontoris on mugav olla, siis aeg-ajalt istume õhtuti niisamagi, rääkides juttu. Oleme teinud ka lauamänguõhtuid. Kergemad lauamänguõhtud on sellised, kus lihtsalt proovitakse erinevaid mänge, aga meil on olnud ka selline vähe hullem lauamänguõhtu, kus alustasime kell kuus õhtul ja lõpetasime kusagil ühe kahe ajal öösel. Samuti on ka kord nädalas tiimilõuna. Arutame läbi, mida süüa ja kuhu minna ning siis ühiselt lähme.

Tulen kohvile!