Eriline Eesti riigiasutus otsib tööle arendajaid, kes tahavad Eesti E-riigi arendamisse panustada

SMITi arendajad otsivad endale juurde kolleege, kes tegeleks kolme huvitava suure projektiga.

Paljud ettevõtted otsivad endale Eestis praegu arendajaid, aga vaid vähesed on nii huvitavad ja nii laiade võimalustega nagu Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ehk SMIT.

SMIT otsib praegu endale arendajaid lausa kolme tiimi, kus tööülesanded on e-residentidele uute võimaluste loomisest kuni suurte üle-Euroopaliste koostööprojektideni. Mis teeb SMITis töötamise eriliseks, kas riigisektor suudab palgaga võistelda ja miks peaks arendaja üldse kaaluma SMITi tööle minekut, räägib SMITi piirivalve valdkonna juht Heidi Kogres.

Keda te oma tiimi otsite?

Ma otsin oma valdkonda nii Java kui Pythoni arendajaid, kolme erinevasse tiimi. Üks on näiteks e-residentide tiim, mis on päris huvitav. Teine on viisa tiim, kus arendatakse Eesti viisaregistrit, mis on liidestatud Euroopa keskinfosüsteemiga. See tiim teeb tihedalt koostööd EL IT Agentuuri ning teiste Schengeni liikmesriikidega. Kolmas tiim on see, kes vastutab erinevate isikut tõendavate dokumentide menetlemise ja registreerimise infosüsteemi eest.

E-residentide tiimi otsime Java arendajaid, teistesse tiimidesse nii Java kui ka Pythoni arendajaid.

Kas ülesanded arendajatele on laiad, et tuleb teha igasuguseid projekte või kitsalt piiritletud näiteks frontendi ja backendi vahel?

Tööülesande võtab arendaja ise. Meil on scrum tiimid ja need koosnevad valdavalt kahest profiilist: tooteomanik ja arendajad. Tooteomanik on lüli kliendi ja arendustiimi vahel. Kui kliendilt tuleb arendussoov, siis viib tooteomanik selle soovi tooteplaneerimisel tiimile ning seal otsustatakse, kes seda tööd tegema hakkab. Tooteomanik ei ütle kes seda- või teist tööd tegema peab, seda otsustatakse koos tooteplaneerimisel.

Tööd on järjestatud tiimi tööde järjekorda ja planeerimisel jaotatakse ülesanded inimeste vahel ära. Üldjuhul võtab arendaja omale töö ise.

See eeldab, et teil töötav arendaja tahab ise seda vastutust võtta ja initsiatiivi näidata?

Jah, ta peab kindlasti olema initsiatiivikas ja vastutuse võtja tüüpi. Inimesel, kellel seda ei ole, võib olla raske, sest tiimid on iseseisvad ja inimesed teavad, mis on nende vastutusala ning mida ja kuidas tegema peab. Arendaja peab ise kaasa mõtlema, lahendusi pakkuma ja oma tehtud töö eest ka vastutuse võtma. See ongi see, mis meie inimesi siin võlub ja tööl hoiab.

Kas formaalseid nõudeid on ka, näiteks töökogemuse või hariduse osas?

On küll. Mida rohkem kogemust, seda parem muidugi. Nooremarendajatelt ootame kahe kuni kolmeaastast töökogemust, vanemarendajalt pikemat. Vanemarendajal peaks olema lai silmaring, ta peab olema töötanud suurte infosüsteemidega.

Vanemarendaja roll on olla kui tarkvaraarhitekt, kes suudab vaadata tervikut ja hinnata ka väikese muudatuse mõju tervikule. Ta peaks pakkuma lahendusi, kuidas keerukaid tarkvaralisi probleeme lahendada nii, et süsteem ka tervikuna toimiks.

Otsime praegu nii noorem- kui vanemarendajaid.

Eestis saab iga päev lehest lugeda, kuidas kõikjal otsitakse arendajaid. Mis peaks panema sellist kogemuse ning vastutusvõimega head inimest just SMITi tööle tuleku peale mõtlema?

SMITi eeliseks on see, et siin puutub kokku nende teemade ja tehniliste lahendustega, millega üheski teises asutuses kokku ei puutu ning muidugi on argument ka meie inimeste panus Eesti E-riigi arendamises.

SMITis on kaetud kõikvõimalikud ametikohad, mis üldse IT-valdkonnas olla võivad ning silmaringi laiendamist on siin väga-väga palju. Võimalusi, mida siin teha, on lõputult ja teemad on äärmiselt huvitavad. Ei ole kahte ühtemoodi päeva. Süsteemid on suured ja keerulised ehk arendaja seisukohalt huvitavad, saab palju uurida ja asju juurde õppida. Rutiini tekkimise ohtu siin majas kindlasti ei ole.

Riigisektorisse tööle minemisega on paljudel kindlasti seotud igasugused arvamused ja eelarvamused.

Esimene asi, mida mina inimesi intervjueerides olen kuulnud, on küsimus, et kas teil on palju bürokraatiat. Vastus on “ei”, arendaja bürokraatiaga sisuliselt kokku ei puutu.

Teine teema on kindlasti palk. Me ju teame, mis hinnad turul on ja riigi infosüsteeme ei saa üleval pidada, eeldades, et neil on madalad kulud. Riik ei saa endale lubada, et katsume odavalt hakkama saada ja vaatame, et järsku jäävad süsteemid ka püsti. Kinnitan, et meie palgad on erasektoriga absoluutselt konkurentsivõimelised. Lisaks boonus puhkusepäevades: kui erasektoris on 28 puhkusepäeva aastas, siis meil on 35.

Millised on võimalused majas teistele töökohtadele edasi liikuda ja karjääri teha?

Me soodustame ja toetame majasisest liikumist ühelt ametikohalt teisele või siis ühest valdkonnast teise. Meil on palju erinevaid ametikohti neljas valdkonnas, lisaks kõik tugiteenused, ka oma sideteenus. Kui üks konkreetne teema ennast inimese jaoks ammendanud on, siis liikumine kas teise tiimi samas valdkonnas või teise valdkonda hoopis teise teema peale, vabade positsioonide olemasolul, on täiesti okei.

Ametikoha täitmiseks korraldatavatest konkurssidest anname samuti teada oma siseveebis, ootame oma inimeste kandideerimist.

Kas töö käib Tallinnas või kui hajali see on?

Meil on ruumid nii Tallinnas kui ka Tartus, aga on ka kodus töötamise võimalus, mida saab aeg-ajalt kasutada. Tähtis on, et tiim on koos, oleme oma ruumid ka vastavalt sellele kujundanud, et meeskonnad saavad ühes ruumis viibida. Kui mõnikord on vaja vaiksemas ruumis olla, süveneda, kodust töötada, siis selleks on võimalused olemas.

Igal tööpäeval on tiimi stand-up, kus kogu arendustiim peaks kohal olema, kasvõi üle Skype’i. Stand-upil antakse ülevaade päeva töödest, räägitakse probleemidest või takistusest. Nii on kogu meeskond teiste tegemistega pidevalt kursis, probleemid saavad kiirelt lahendatud ning töö tegemine on sujuv.

Milline on töökeskkond ja sealsed boonused?

Meil on Mustamäel asuvas Tehnolpoli teaduspargis, Mäealuse tänaval uus kaheksa korrusega maja. Terve maja on meie käes.

Viimasel korrusel sai just valmis mõnus äraolemise ala, kust ei puudu ka täisfunktsionaalne suur köök. Seda kasutatakse päris palju. Mõned tiimid näiteks teevad endale lõuna ajal koos süüa.

On puhkeala, kus saab mõnusalt ühist aega veeta ja ka koosolekuid pidada. Lisaks ka oma saun ja jõusaal, kus on võimalus ka tõsisemat trenni teha.
Kontoris käib regulaarselt massöör, kellelt saavad töötajad mõistliku hinna eest teenust osta.

Kandideeri siin

GALERII: SMITil on Mustamäel terve oma maja ja see näeb seestpoolt välja selline